Valmiera

Jānis Daliņš (1904 Valmiera –  1978 Melbourne) oli Läti kergejõustiklane ja olümpiamedalist, kes võistles käimises. Daliņš võitis 1934. aasta Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus 50 kilomeetri distantsil ja sai hõbemedali samal alal 1932. aasta suveolümpiamängudel (Los Angeles selles linnas ka 1984 OM) tulemusega 4:57.20. Ta osales ka 1936. aasta suveolümpiamängudel Berliinis, kuid ei jõudnud finišisse.

Daliņši olümpiamedal oli esimene Läti lipu all võidetud olümpiamedal. Ta oli ka esimene lätlasest Euroopa meister kergejõustikus.

Daliņš põgenes 1944 koos perega Saksamaale ning kolis 1949 Austraaliasse  ja elas surmani seal.

Tema nime kannab Valmiera staadion ja tänav Valmieras.

Põlismänni vaikne elu Gauja jõe maalisel kaldal lõppes 20.sajandi 30.aastate keskel, kui vaatajate arv, kes tahtsid näha maailmakuulsat kiirkõndijat Janis Dalinsi, ei mahtunud olemasolevale Limbazi tänava staadionile. Siis otsustati ehitada uus staadion männi naabrusesse. Puu on veel tänagi uhke oma suurepärasele mälule ja teab rääkida lugu, et pealtvaatajate arv oli 8000, kes tulid vaatama kuuekordset maailmarekordi omanikku kiirkõndimises. Kui olete eriti tähelepanelikud kuulajad, sosistab mänd teile saladuse, et Janis Dalins o l i esimesel võistlusel ainult 22 aastane ja ta sattus võistlustele juhuslikult. Kuna võistlusel puudus üks osaleja, siis Janis Dalins andis nõusoleku osaleda 2 kilomeetri kiirkõnni võistlusel. Ta edestas võistlusel tolle aja Läti rekordiomaniku Alfred Durensi.

*   *   *

• Valmiera linna asutamise alguseks loetakse aastat 1283, kui hakati ehitama Püha Simoni kirikut. 
• Nimekujud: Wolmaria, Wolmahr, Waldemer, Wolmar.
• 1365 on teda esimest korda dokumentides nimetatud Handa liidu liikmena.
• 19. saj II poolel korraldatakse parveliiklus üle Gauja; hakatakse sillutama tänavaid, tehakse ka esimene puusild üle Gauja. 
• II MS teeb palju kahju; 1/3 linnast on hävinud, kesklinn maha põletatud. Seetõttu säilinud vaid mõned 18 saj hooned: Vana Apteek, Walteri maja, Hobupostijaam. Soovitame vaadata ka ehitisi nagu Viestursi ja Valmiera 5. keskkool, SEB panga Valmiera filiaal, Kohtumaja, kino „Gaisma” ja uut kaubanduskeskust „Valleta”.
• Liivi ordulossist on säilinud vaid lossi välisseinte varemed ja keldrid. 
• Püha Simeoni kirik: 13 saj lõpust; peaaegu täielikult säilinud keskaegne välimus; kirikus asuvad 15.-16. saj tuntud linnaelanikehauakivid; 1886 meister F. Ladegasti ehitatud orel; kantsli- ja seina- ja orelimaalingud (1730). ,  Alates 2019.aasta augustist on võimalik näha kellamehhanismi ja tutvuda kirikukõnedega. Kiriku torni vaateplatvormilt saab näha Valmiera linna panoraami.
• 
  
• Kasv on olnud kiirem kui üheski teises Vidzeme linnas, suurim linn. 
• 
  
• Linna lipul on sügiskuldne ja rukkilillesinine värv; keskel V vapp. Kuldne ja sinine on Põhja-Läti ehk Vidzeme värvid, mis sümboliseerivad Gauja jõe sinist vett ja kollast varsakapja jõeniitudel.
• Linna vapil on kuldsel taustal roheline pärnpuu, punase härja pea ja kilbid Läti puna-valgega. 
• Linna logo: Sõna Valmiera esimene täht on stiliseeritud Gauja jõe voolu siluett ja laine.
• 
  
• Vidzeme Olümpiakeskuse kõrval asub skulptuur - pronksi valatud Maris Strombergsi BMX jalgratas. V on Läti BMX-sõidu häll. Maris Strombergs on esimene kahekordne OMvõitja BMX rattasõidu alal. Pronksi valatud ratas kujutab hetke, mil see mandub peale hüpet ja väljendab liikumist, jõudu, energiat. OMvõidud 2008 Pekingist, 2012 Londonist. Skulptuur avati 2016. 
• BMX (Bicycle Moto Cross) on ekstreemspordiala, mille põhiline eesmärk on spetsiaalsete jalgratastega võidusõitmine krossirajal või takistuste läbimine ja trikkide tegemine. Termin BMX viitab ka spetsiaalsetele 20-tolliste velgedega jalgratastele, millega harrastatakse nii krossi kui muid BMX-i stiile. BMX tekkis hilistel kuuekümnendatel Californias, sel ajal sai populaarseks ka motosport USA-s. BMX-i kontseptsioon jalgratastel loodi, kuna noortel ei olnud võimalust soetada mootoriga rattaid. 1981. aastal loodi Rahvusvaheline BMX föderatsioon ja esimesed maailma meistrivõistlused peeti 1982. Peetakse kahte tüüpi võistlusi: kross ja freestyle. 
  BMX-il peetakse kahte tüüpi võistlusi: BMX-kross on olümpiaala, mida sõidetakse 350m ringil. Kaheksa võistlejat stardivad kaheksa meetrit kõrguselt rambilt ja võistlevad rajal, kus on hüppeid, kurve ja siledaid kohti. Esimese koha saamiseks tuleb lõpetada esimese nelja seas, et järgmistesse sõitudesse edasi pääseda. BMX-freestyle’is tehakse erinevaid hüppeid ja trikke. Võistlust saab korraldada siledal maapinnal, takistustel või rambil. Freestylerid kohtuvad omakeskis või võistluste ajal, millest kõige populaarsem on X-Games. Võislejaid hinnatakse trikkide järgi (raskus, originaalsus ja stiil).
• 
  
• 
  
• Vecpuisa kontserdisaal ja park - 1913 kinkisid 8 vallalist meesterahvast linnale pargi. 1914 ehitatud hoones - kontserdid
• 
  

*   *   *

Kutsume huvilisi 9. mail osalema Valmiera aktiivse turismihooaja avaüritusel, veekarnevali paadimatkal Abuls–Gauja, matk pakub positiivseid emotsioone ja meeskonnatunnetust. Traditsiooniliselt algab paadimatk Brenguli õlletehase aiast ja kulgeb mööda Abulsi ja Gauja jõge Valmiera paadikuurini. Üritusele lisavad vürtsi täiendavad tegevused jõekallastel, paadimatka stardipaigas ja matka lõpus. Pidulik ürituse lõpetamine on ette nähtud Valmiermuiža õlletehase ümbruses. Käesoleva aasta paadimatka–karnevali teema rajaneb läti kirjanike Rainis ja Aspazija lugude motiividel.

*   *   *

Igale aktiivse puhkuse austajale pakutakse võimalust jalutada (eelkõige paljajalu!) 2,7 km pikkusel järskude kallastega Gauja jõe äärsel «Tunnetuste rajal». Rada on rajatud looduslikest materjalidest: jämedast kruusast, kuuse- ja männikäbidest, liivast, kaltsineeritud savitükkidest, kooremultšist (kokku 15 erinevat multšitüüpi), kastaniviljadest ja Valmiera klaaskiuhelmestest. Loodusrada koosneb erinevatest tasakaaluelementidest – puude vahele paigutatud laudadest, treppidest ja käigusildadest, kus iga loodusraja külastaja saab testida oma tasakaalutunnetust. Suvel on soovitav läbida loodusrada paljajalu, kuid talvel tuleks lumekingad jalga panna. Loodusrajal jalutades saate nautida järskude kallastega Gauja jõe kaunist vaadet. Pärast jalutuskäiku on huvilistel võimalik turgutada väsinud jalgu vannis, kuhu on lisatud vastavalt aastaajale erinevaid pungi, õisi, lehti ja marju. See kogemus äratab kõik 5 meelt!

2015. aastal märgistatakse «Tunnetuste rada» Balti seiklusraja märgiga. Janis Dalinsi tänav 2, Valmiera +371 2787 9242 GPS: 57.5410194, 25.4405051 www.sajutuparks.lv

https://www.visitjurmala.lv/images/userfiles/Par%20mums%20raksta/7.pdf

*   *   *

 Terbati tänava allee põlispuud on kogenud kauge aja ajalugu, mille kaudu tee viis mitte ainult kuulsa Valmiera mõisani, vaid ka Venemaale ja Eestimaale. Nad olid tunnistajaks rahva lemmikule, turule, kui ka ebaõiglastele kauplemisvõtetele – turupäevade hommikuil äärelinna rahvas ostis enne linna talupidajate käest kaupa ja müüsid selle turul kallimalt. Põlispuud kuulsid ka tulekustutuse põhilisi tingimusi – valmis peab olema pikk redel, lokulaud ja veepaak. Igal majaomanikul pidi reservis olema piisav kogus vett ja ämber tuleõnnetuste vältimiseks. Puud on talletanud ka iga aasta 1.mail Raekoja koosolekul loetud seadusi. Koosolekul loetud seadused tähendasid, et õigusrikkumiste toimepanemise puhul ei saaks keegi tugineda seaduse mittetundmisele. Kui seisate vaikselt, äkki puud sosistavad teile veel nii mõndagi Rootsi ajaloost.

Paulsi Valdensi tänava lähedal olemasolevad võimsad puud – kaks tamme ja kaks paju aitavad rääkida kuulsa keemiku, seitsme Nobeli preemia laureaadi Pauls Valdensi lugu. Valmiera oli Pauls Valdensi nooruspõlve linn, mida suur teadlane külastas õppimise ja töötamise aastatel kui elas Venemaal, Saksamaal, Ameerikas ja mujal. Siin kohtus ta kiriku pastoriga Janis Neiladiga, õpetaja ja ajaloolasega Voldemars Balodisega ning teistega. Huvitav ja tähelepanuväärne oli kohtumine tulevase muusikuga Jazeps Vitolsiga, kui selgus, et mõlemad on sündinud samal kuupäeval, kuul ja aastal – 26.juuli 1863.aastal ja mõlemate isad pärinesid Evele vallast. Koordinaadid: X 586952, Y 377390; X 586941,Y 377341;X 586927, Y 377196; X 596936, Y 377283.

Pudru metsa põlispuud. 19.sajandi 60.aastatel o n ümbritsevas piirkonnas kasvanud suur paju ja kevadel voolas siin allikas. Sellele kohale omistasid kohalikud erinevaid võlu- ja tervendavaid võimeid, ning seepärast annetasid tanguputru. See on üks seletustest, miks metsal on selline ebatavaline nimetus. Paju jumaldamine ei jäänud tähelepanuta ja 19.sajandi teisel poolel piiskop Valters, kes oli Valmiera linna pastor, andis käsu paju raiuda ja põletada. Keegi seda ei teinud, sest räägiti, et välk lööb pajurajuja maha. Pastoril ei olnud muud valikut kui raius ise paju maha ja põletas. Koordinaadid: X 583572, Y 376569; X 583567, Y376552; X 583331, Y 376134.

20.sajandi 60.-70.aastatel iga aasta aprilli kuus on see mänd kuulnud motovõistluste „Gauja Cup” undamist, müra ja kaasaelamiste juubeldamist, kui mitu tuhat meest ja arvuliselt väiksem naiste seltskond külastasid oma lemmikut Valmiera visiitkaardiks muutunud legendaarset motokrossi. Putrini lähimetsas rajatud rajal toimunud võistlused said hiljem mitteametliku motokrossi avavõistluse staatuse. Üleliidulised motokrossi võistlused tõmbasid magnetina Valmierasse nii tipptasemel võistlejaid kui ka tuhandeid pealtvaatajaid Läti- ja Eestimaalt. Lisaks kõrgetasemelistele võistlustele jätkus ka hõrgutisi pealtvaatajatele, kes said nautida tolle aja defitsiiti, nagu apelsine, jahimehe vorsti ja maitsvat šokolaadi. Koordinaadid: X 583397; Y 376545.

 Suur pärnapuu, mis on kasvanud Valmiera hariduse hälli juures, räägib teile koolitööst Breezi aidas, kuhu viidi esimene Valmiera talupidajate kool peale tulekahju. Koolis oli ka õpilaskodu, kus oli lubatud ööbida lastel, kes olid pärit kaugematest küladest. Koolilapsed magasid õlekottidel üksteise kõrval. Hommikul kell viis süüdati lambid, õpilased koristasid oma magamisasemed, pesid ja igaüks sõi seda, mida leidis oma leivakotist. Huvitav oli keskpäev, mis kestis kolm tundi ja kus tehti erinevaid käsi- ja talutöid: nööride ja köite punumine, tööriistade valmistamine, puidust kausside parandamine ja muid töid. Kell kaks viidi käsitöötarbed ära, ruumi toodi tahvel ja jätkati koolitööd. Õhtul jälle tehti majapidamistöid. Poisid saagisid puid ja tõid vett, tüdrukud kudusid ja töötasid köögis. Õhtul võttis igaüks oma leivakotist toitu. Siis mindi magama, et hommikul kell viis taas alustada päeva. Hetkel säilitatakse Läti Vabaõhumuuseumis Breezi aida kooli ajalugu. Koordinaadid: X 583911; Y 377230.

Tamm Valmiera vaegkuuljate laste internaatkeskkooli juures on olnud tunnistajaks suure mehe töödele kuulmispuudega laste koolitamisest Valmieras. 19.sajandi teisel poolel Ozolmuiza krahvinna tõi oma välisreisidelt idee, hakata Valmieras õpetama kurttummade lapsi. Ta ka rahastas seda mõtet. Noor ja suure tahtejõuga andekas noormees Vilis Sveede alustas üksinda kurttummade laste koolitamist. Aja jooksul võeti tööle ka teisi õpetajaid, kuid siiski oli suur puudus vastava ettevalmistusega õpetajatest ja puudust tunti ka rahast. Selleks, et kindlustada kooli toimetulek, Vilis Sveede koos õpilastega sõitsid hobuvankriga naaberküladesse, et peale jumalateenistust näidata oma oskusi ja õpetamismeetodeid. Koordinaadid: X 584873; Y 377814.

Dikli küla - Läti laulupidude häll

Muuseumi ürdiaed
Jana Dalina iela 2
www.sajutuparks.lv

Ööpäevaringselt avatud; 8 keeles tõlgitud materjalid ca 150 ürdi- ja ravimtaimeliigi kohta.

• 
  

• Beveriina maakond
• "Arāji", Brenguļu pagasts
• http://www.beverinaslabirinti.lv/
• +371 20383303

Beveriina puuskulptuuride labürindid ja park (V-X)

Lisa marsruut

Beveriina maakonna Cempi külas asub puuskulptuuride park “Beveriina labürindid” – koht aktiivsele ja passiivsele puhkajale, samuti ka väiksemad pidustused. Pargis saab näha 370 puuskulptuuri, 5 labürinti – 630 meetrit pikka labürinti “pipraga” täiskasvanutele. Pargis asub ka lillede meditatiivne labürint, hulljulgetele – “Õuduse labürint” metsas, lastele – 25 meetrine labürint “Tracis” mustsõstardes, oksade labürint "Dižputna ligzda"(Linnupesa). Täiskasvanutele ja lastele meelelahutus – 60 suuremahulist vabaõhumängu ja atraktsioonid. Hariduslik loodusrada "Putnu iela" (Lindude tänav). Pargis on  pikniku- ja lõkkekohad.

Jalakäijate tee ja vaateplatvorm Valmiera puhkepargis on ehitatud vastavalt universaalse disaini põhimõtetele, mis võimaldavad lihtsat juurdepääsu Gauja jõele ja meelelahutusinfrastruktuurile, ka ratastooliga inimestele, emadele lastevankritega, kellel on piiratud juurdepääs loodusradadele. Vaateplatvormile viiv tee on ümberehitatud ja külastajatele  liikumise mugavuse tagamiseks varustatud  metallist käsipuudega. Külastajate liikumist objektil suunatakse ehitatud konstruktsioonide abil. Nii kaitstakse samaaegselt loodust ja bioloogilist mitmekesisust.

Kitse kärestikud

Vaatamisväärsused Valmieras – Koiva jõe järsud kaldad, sõudmise slaalomi rada Krāces, Jani Dalinsi staadion, II maailmasõjas langenud sõdurite memoriaal, Luca mägi ja mõis, vabaõhulava, Diivali kalmistu, Elku saareke.

Oleksite olümpiad

ANTS JUSKE

Eesti võib-olla suurim kergejõustiklane -  Juunis 1952 nimetas USA uudisteagentuur Associated Press Lippu kümnevõistluse suursoosikuks . Artikkel kandis pealkirja “ Heino Lipp – olümpia ähvardus ”.

Kas on mõni Eesti sportlane saanud sellist hinnangut : “ Võibolla kõige silmapaistvam atleet , keda Venemaa kavatseb saata Helsingi mängudele , on Heino Lipp , 224 naela kaaluv eesti hiiglane , oma kodumaa põlevkivikaevanduste piirkonnast . Lipp on fenomenaalne oma suuruselt , välimuselt ja saavutustelt … Lipp on praegu kahtlemata maailma paremaid talente söerajal ja võistlusväljal .”

Hoiatus Bruno Jungile

Helsingi OM oli eriline . Korraldajad soomlased pingutasid kõigest väest , sportlasi ja pealtvaatajaid oli rekordarv . Arenenud oli tehnika , võistlusvahendid , ka meedia tähelepanu oli suurem tänu televisiooni arengule . Muide , meilgi müüdav helesinises purgis džinn toonikuga ilmus Soomes müügile just olümpia ajaks .

Kergejõustikus võistles rekordiline arv atleete – 963 sportlast 57 maalt . Seejuures pani N Liit välja kõige arvukama esinduse , isegi suurema kui USA ja korraldajamaa Soome . Püstitati arvukalt maailma- ja olümpiarekordeid .

Kuna Heino Lippu võistlema ei lastud , olid meie lootused käija Bruno Jungil . N Liidus olid seni tooni andnud Läti käijad Arnolds Krūkliņš , Ādolfs Liepaskalns , Pēteris Zeltiņš . Enne olümpiat aga suutis Bruno Junk neid ületada ning püstitada N Liidu rekordeid . Helsingist hakkas tulema häid uudiseid : Junk võitis 10 kilomeetri käimise eelvõistluse uue olümpiarekordiga 45.05,8 . Paugupealt oli ta peafavoriit .

Finaalis hoidis Junk algul madalat profiili , lasi juhtida inglasel Colemanil . Siis inglane väsis ja liidriks tõusis hoopis tagant tulnud rootslane John Mikaelsson . Võrdselt nad tulid , edumaa teiste ees kasvas iga ringiga , kuni …

Üllatuseks kõigile tegi peakohtunik Jungile määrustevastase käimise eest hoiatuse . Junk , kelle käimisstiili loeti üheks maailma parimaks , sai nii karmi otsuse . Teine märkus oleks tähendanud diskvalifitseerimist . Junk pidi alandama tempot ja jälgima iga oma liigutust .

Kuid see polnud veel kõik . Eelviimasel ringil alustas lõpuspurti šveitslane Fritz Schwab , kes oli Jungist 90 meetrit maas . Bruno Junk on asja ise kommenteerinud : “ Siiani ma ei mõista , kuidas sai Schwab mulle käies järele jõuda . Viimased kilomeetrid olin läbinud üksnes kolmveerand jõuga . Rohkem “ gaasi ” anda ei julgenud .

Hõbemedal on liiga kallis riskeerimiseks ! Zeltiņš püüdis oma tahet kohtunikele eelvõistlusel peale suruda . Tulemus oli kurb – ta diskvalifitseeriti .”

Enne lõppu vibutas kohtunik jälle hoiatavat lippu ja Junk võttis veel tempot maha . Kuid medal , olgugi pronks , on ikkagi medal .

Liepaskalns Adolfs - tegi küll maailmarekordi, kuid on tahaplaanile jäänud...
malaniesi ragva hulgast
- võitja on see, kes teeb kõige rohkem trenni! Mul käidid 200, mul 250... Liepaskalnil oli 300, üks bluffis, et tal 350 - tegi võistluspäeva hommikul veel 50 lisaks, tulemustes see muidugi hästi ei kajastunud.
- võitja on see, kes sööb kõige rohkem - 20 keedumuna hommikul! Juba 1 km andis kõht ennast tunda

Lumpis - lump / tiik, lomp
Lätlased on oma kilplasteks teinud selle rahvakillu - eelviimane president oli ka nende hulgast...