Limbaži

Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) - Liivikeelne nimi viitab soojale (lämmi, lämbe), mis võib olla ka negatiivses tähenduses (hingemattev), sõna nīn tähenduseks on 'linn'.

Elankkke ca 7000

1223. aastal ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel Lemsallu liivlaste endise põlenud puitlinnuse asemele peapiiskop Alberti käsul Lemsalu piiskopilinnus, millest kujunes Riia peapiiskopkonna liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi- ja vasallilinnust nii 

põhja (Salatsi piiskopilinnus, Ungurpilsi vasallilinnus), 

ida (Augstroze, Mujāni, Vainsalu, Rozbeķi, Suur- ja Väike-Roopa) 

kui ka lõuna (Nabe vasallilinnus, Krimulda, Turaida piiskopilinnus) pool.

 Lemsalut peetakse ka liivlaste Metsepole maakonna keskuseks.

Limbaži (saksa keeles Lemsal) sai linnaõigused aastal 1385, Limbaži kuulus Hansa Liitu. Keskajal oli Limbaži Limbaži kihelkonna keskus, ja uusajal keskuseks kihelkonnakirikuga Volmari kreisis Liivimaa kubermangus.

Limbaži all peeti 19. juuni – 20. juuni 1919 Eesti Vabadussõja Lemsalu ja Roopa lahing. Lahingus langenute auks avati 1. juulil 1923 mälestussammas (Limbaži Vabadussõja mälestussammas)

Linna läbis varem laiarööpmeline Tallinn–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliin. Limbažini liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal.

MONUMENT Kārlis Baumanis (ka Baumaņu Kārlis; 1835 Viļķene –1905 Limbaži) oli läti helilooja.

Ta lõi 1870. aastal laulu "Dievs, svētī Latviju", mis sai hiljem Läti riigihümniks.

Ta õppis Limbaži vallakoolis ja kuni 1856. aastani Cimze seminaris. Pärast seda pöördus ta Peterburi. Alates 1882. aastast elas ja töötas ta Limbažis.

Esimesel Läti laulupeol 1873. aastal esitati kolm tema kirjutatud laulu, nende seas ka "Dievs, svētī Latviju", milles sõna "Latvija" tuli küll asendada sõnaga "Baltija".

VANA TULETÕRJEDEPOO (torna iela 3) Tellistest hoone on ehitatud 19. saj teisel poolel historitsistlikus stiilis. Torni kõigil korrustel on säilinud järsud trepid. Võrdlemisi raske ronimine ja klaaspõrandad tugevdavad ekstreemseid emotsioone. Viienda korruse (poolkorruse) akendest avaneb vaade vanalinna keskosale. (tasuline, 0,5 eur)

KESKAEGNE LINNUS JA VAATETORN (Burtnieku 7)Lossi ehitustöid alustati 13. saj I poolel, 15.-16. saj asus selles Riia peapiiskopi residents. 1999. aastal alustati lossivaremete konserveerimistöid. Lossi väravatorni asemele ehitati vaatetorn.Lossivallide põhjapoolsest nõlvakust voolab välja allikas. Lossi keldrikorrusel on võimalik näha ainukest lossis säilinud ruumi. Puitkonstruktsioonidega on tähistatud Riia peapiiskopi endiste apartementide asukoht.

UUS LOSS / MUUSEUM (Burtnieku 7) Linnuse lõunapoolsele nõlvakule ehitati 19. saj algusaastatel elegantne hoone – Riia rae uus loss Limbažis ehk nn Loss-mõis. Kuuluvust Riiale tõendab ka hoone frontoonile kinnitatud Riia linna vapp. Hoone fassaadil on laialdaselt kasutatud klassitsismi stiili arsenali: sissepääsu asetus, nurgarustikad ja illusoorsed aknaääristused konsoolidega, lame kolmnurkne

frontoon ja profileeritud simss. Ühenduses stiili lemmik- (ka reglementeeritud) värvide - valge-kollane – vastumänguga, on sokli osa rustika kujundatud naiivselt – ülevärvitud halliks.
Maja fassaadi värv elas üle järgnevate sajandite maitsemuutused. Pärast mitmekordset toonide vahetumist muutus hoone sügavalt punakaspruuniks, mida ka kasutati näidisena fassaadi taastamisel.

GILDI TN Tekkis 14. saj. Hoonestatud 18. saj lõpus ja 19. saj. Sel tänaval asub maja, milles elas selgeltnägija Eižens Finks.

KRISTUSE ILMUMISE ÕIGEUSU kirik Kaunis kolmeosaline kirik on ehitatud 1900.–1903. a neobütsantsi stiilis. See asub Liivimaa-aegse kloostri kohal. Vidzeme suurim õigeusukirik väljaspool Riiat.

EVANGEELNE LUTERI KIRIK Kivikirik ehitati aastatel 1679–1680 ehitusmeister R. Bindenshu projekti järgi Riia rae raha eest. Hoone on mitmeid kordi põlenud. Kiriku interjööris on mitmesugustes stiilides kunstiteosed – kantselaltar, kantsel jm. Hooajal (mai–september) külastajatele avatud iga päev. Kiriku aias on Läti vabadusvõitlusele pühendatud mälestusmärk.

KATOLIKU KIRIK Ehitatud 1996. a (arh I. Jekale, D. Straubergs). Esimene pärast iseseisvuse taastamist Lätis ehitatud katoliku kirik.

TEATRIMAJA JA ÜHTSUSE PARK (VIENIBAS) Asub Rīgas ja Parka iela vahel. Avati 1892. a. Siin on olnud vabaõhulava ja toimunud teatrietendused. Pargis asuvad skulptor K. Baumanise poolt linnale kingitud skulptuurid. Ka asub siin Teatrimaja, kus tegutseb Auseklise-nimeline Limbaži rahvateater, Teatrimaja juures on kujur O. Šilova skulptuur „Suudlejad“