Läti uudised 2022

 

29.07.2022

Läti Gaas alustas uuesti Venemaalt maagaasi ostmist, teatas Läti rahvusringhääling.

Ettevõtte juht Aigars Kalvītis kinnitas, et nad on taas alustanud maagaasi ostmist Venemaalt, makstes rublade asemel eurodes.

Viimase kuu jooksul tarniti Venemaalt Lätti umbes üks teravatt-tund maagaasi. Kalvītis ütles, et gaasi ei osteta Venemaa suurimalt gaasitarnijalt Gazpromilt, kuid ta keeldus ütlemast, kellelt nad seda siis ostavad. „Läti Gaas ostab praegu gaasi Venemaalt, kuid mitte Gazpromilt, kuna me ei jõudnud nendega kokkuleppele. Meil on teine tarnija,“ sõnas ta. Küsimusele teise tarnija kohta vastas ta: „See on ettevõtte siseinfo.“

Kalvītis on korduvalt kinnitanud, et Läti Gaas suudab kõik oma kliendid gaasiga varustada.

Pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse, on gaasitarned Lätti katkenud mitmel korral, kuid taastusid juuni keskpaigas. Läti on otsustanud Venemaa maagaasist täielikult loobuda järgmise aasta 1. jaanuarist, otsides sellele alternatiivseid võimalusi.

24.07.2022

Ära mine Lätisse viina ja õlut ostma! Poolsada hinda näitab, et kaubareis ei tasu end ära

07.07.2022

Uuring: 40 protsenti Läti venekeelsetest elanikest mõistab hukka Venemaa agressiooni Ukrainas

2022. aasta juunis paluti Läti elanikel anda hinnang Ukraina sõjale. Uuringu tulemusel mõistis Venemaa sõjategevuse hukka kolm neljandikku kõikidest vastajatest. Neutraalseks jäi 13 protsenti inimestest ning Venemaa tegevust toetas avalikult vaid käputäis ehk 5 protsenti kõikidest inimestest.

 Läti venekeelsetest inimestest 40 protsenti mõistab Venemaa agressiooni ühemõtteliselt hukka, 12 protsenti toetab seda ning ligi kolmandik väljendas selles küsimuses neutraalsust. Veidi alla viiendiku inimestest jättis küsimusele sootuks vastamata.

Samas näitavad küsitluse tulemused, et Venemaad konfliktis otseselt ja vähemalt avalikult toetavate inimeste arv on vähenemas. Veel märtsikuus toetas Vene agressiooni 21% Läti venekeelsetest elanikest ning aprillis 13%.

Viimase küsitluse tulemuste kohaselt mõistavad Venemaa Föderatsiooni tegevuse Ukrainas hukka eelkõige nooremapoolsed, 18–34-aastased kõrgharidusega venekeelsed vastajad, kellel on Läti kodakondsus.

Venemaa sõjategevust toetavad peamiselt vanemad, 53–63-aastased kodakondsuseta

isikud, erasektoris töötavad, keskmise sissetulekuga elanikud ja maapiirkondade elanikud.

Lisaks küsiti, mida arvavad inimesed Riia Pārdaugava linnaosas asuva punamonumendi lammutamisest.

Küsitluse tulemuste kohaselt toetab Pardaugava monumendi lammutamist venekeelsete vastajate seas alla kümnendiku inimestest, kindlasti ei poolda seda 55 protsenti ja pigem ei poolda ligi viiendik vastajatest. Märkimisväärselt oli ka nendest venekeelsetest vastajatest, kes mõistsid hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas, 60 protsenti monumendi lammutamise idee vastu.

Läti keelt emakeelena kõnelejate seas oleks lammutamise poolt kolm neljandikku vastajatest, vastu aga vaid 10 protsenti.

06.07.2022

Läti plaanib taastada kohustusliku ajateenistuse. Kaitseminister: riigi püsimiseks on meil vaja tugevat kaitseväge

Läti kaitseminister Artis Pabriks teatas teisipäeval, et ajateenistuse taastamisega tehakse Lätis algust juba tuleva aasta jaanuaris.

Alguses saab ajateenistus olema vabatahtlik. Peale viieaastast üleminekuperioodi on ajateenistus kohustuslik kõikidele meestele vanuses 18–27 aastat.

„Läti ühiskond peab aktsepteerima ja teadvustama ellujäämise kõige olulisemat eeldust – mida rohkem on sõjaliselt ettevalmistatud ja väljaõpetatud elanikkonda, seda väiksem on tõenäosus, et Venemaa soovib meile kallale tungida,“ selgitas Pabriks Twitteris.

Kaitseministri sõnul loodetakse kaitseteenistuse abiga kahekordistada Läti armee arvulist koosseisu ning kõikidest ajateenistuse läbinud kodanikest saavad hiljem reservväelased.

Esimesel kutsel 2023. aasta jaanuaris soovitakse kokku saada vähemalt 1000 ajateenijat. „Kutsume üles vabatahtlikke kandideerima ning oleme alguses valmis kõik vastu võtma,“ kinnitas Pabriks. Viie aasta pärast soovitakse esialgsete plaanide kohaselt jõuda kuni 7000 ajateenija koolitamiseni aastas.

Riiklik ajateenistus saab olema 12 kuud pikk, kuid sellest üks kuu on mõeldud puhkuseks.

04.07.2022

Läti vene koolid viiakse paari aastaga riigikeelele üle. Ent osa õpetajaid ei oska siiani läti keelt

President Egils Levitsilt küsiti kord, kuidas saab ta venekeelsetele kodanikele kinnitada, et Läti peab neid omainimesteks. „Olete omad siis, kui olete lõimunud,“ vastas Levits. 30 aastat tagaplaanil püsinud lõimumisküsimus on saanud nüüd Läti poliitikas aktuaalseks. 7. juunil otsustas Läti valitsus, et lätikeelsele haridusele minnakse üle varem plaanitud kuue õppeaasta asemel kahe aastaga. See tähendab, et 2025. aasta septembrist peab kogu haridussüsteem olema lätikeelne.

Läti riik on seni koosnenud kahest eri kogukonnast. Vene ja läti kogukonnal on erinevad infokanalid, erinevad traditsioonid ja seni ka erinev haridussüsteem, mis lubab põhikoolis anda 40% üldaineid vene keeles. Venemaa ja Ukraina sõda on senist olukorda fundamentaalselt muutnud ning valitsus on astunud kiireid ja radikaalseid samme.

Lõimumisprobleemil on ajaloolised omapärad: Läti on rahvusriik ja siin ei kehti universaalset ega väärtuspõhist n-ö Ameerika unistust, mida saaks eraldada rahvusteemast. Lätlased identifitseeruvad oma maaga ning nende võime venelaste identiteediprobleemidest aru saada ja nende vastu empaatiat tunda on vilets.

Ehkki enamik venekeelseid elanikke suhtub Läti riiki positiivselt või neutraalselt, võivad radikaalsemad hääled tekitada ahelreaktsiooni.

Kuna venelastel puudub Läti ajaloolises narratiivis loomulik koht, siis võib sageli kuulda nende sildistamist okupantideks ja muulasteks. Ehkki enamik venekeelseid elanikke suhtub Läti riiki positiivselt või neutraalselt, võivad radikaalsemad hääled tekitada ahelreaktsiooni, kus suhtumine karmistub mõlemas kogukonnas.

Seetõttu ei peagi osa Läti venekeelset kogukonda oma rahvusliku uhkuse aluseks mitte Lätis, vaid Venemaal toimuvat, järgides rahvusvahelise n-ö Vene Maailma narratiivi. Lätis on seni loodetud, et lääne väärtused panevad end postsovetlikus ühiskonnas maksma loomulikul teel. Kuid reaalsus seda ei kinnita, nagu näitab suhtumine Vene-Ukraina sõtta või 9. mai tähistamine.

Haridusministeeriumist öeldakse nüüd, et senine vähemuskeelse hariduse poliitika ei ole suutnud kõigis Läti kooliastmetes antavale haridusele võrdset kvaliteeti tagada. Kriitikud aga hoiatavad, et Läti haridussüsteem ega õpetajad ei ole nii radikaalseks üleminekuks valmis. Tõsi küll, sama argumenti võis kuulda ka 1990-ndate alguses ning uuesti siis, kui 2004. aastal otsustati vähemuskoolides kehtestada läti ja vene keeles antavate ainete 60 : 40 proportsioon.

Kuid senist olukorda need reformid murda ei aidanud, sest kontroll nende täitmise üle oli piiratud. Hariduse andmine jätkus peamiselt vene keeles ja kakskeelsuse põhimõtte järgimine olenes üldjoontes õpetajast endast.

Valitsus rõhutab, et reform ei ole mõeldud vähemuskultuuride hävitamiseks ja nende toetamiseks lubatakse eralda lisaraha. Uue õppekorralduse järgi peavad hakkama ka Ukraina pagulaste lapsed järgmisel aastal läti keeles õppima.

Reformi kiirusega on rahulolematu Läti õpetajate ametiühing, mis plaanib septembris alustada tähtajatut streiki. Ametiühingu sõnul on haridussektor alarahastatud, lisaks tuleb nüüd tegeleda lätikeelsele õppele ülemineku kiirendamisega. Haridusministeerium lubab järgmisel aastal suunata õpetajate täiendusharidusse 120 000 eurot ja aastatel 2024–2026 kokku 242 000 eurot lisaraha. Ametiühingu juhi Inga Vanaga sõnul on streigi vältimiseks vaja ka töökoormust vähendada, rahastamist muuta ja suuremaid palku võimaldada.