Araiši järvelinnus

 

 Āraiši järvelinnus maalilisel Vidzeme maastikul, 7 km Cēsisest lõuna pool. Legendi järgi olevat Āraiši järve uppunud loss just selles kohas, kus praegu asub väike saar.

Euroopas ainulaadses muuseum-pargis – 9. -10. sajandi latgalite elupaigas (latgali-liivi piiriala) – on rohkesti unikaalseid arheloloogilisi leide. Näha saab üle 20 puitmaja, sealhulgas hollandi tüüpi kivirahnudest seintega tuuleveskeid, mis töötasid I maailmasõjani. Tuuleveskid taastati 1980ndatel aastatel. Lisaks võib uudistada keskaegse lossi varemeid, pronksi- ja kiviajast säilinud eluasemeid jm. 

 1965–1969 ja 1975–1979 kaevati sellest kompleksist J. Apalsi poolt läbi u 70 %, lisaks ka tee, mis ühendas asulat kaldaga. Avastati ühtekokku viis kihti hoonejäänustega, esimene neist dateeriti 9. sajandisse.

Kõige paremini olidki säilinud esimese kihi hooned, tihti kuni 5–7 palgikorrani. Säilinud on nii vundamendivõrk, alusplatvorm, mis oli rajatud üleujutatud saarekesele, kui ka esimese kihi hoonete põhjad ja kaitsekonstruktsioonid. Asula oli ümberringi kaitstud puupalissaadiga ning kogu asula ala oli tihedasti täis ehitatud. Kaldalt tulev tee sisenes asulasse selle edelanurgast.

Elamud olid nelinurksed ja ühetoalised, sees ahi, piki seinu olid lamamislavatsid ja tihti oli majadel ka mõni juurdeehitis. Elamute suurus varieerus pisut, enamasti 4 x 5 m piires. Asula ise oli nelinurkne, algul u 800 m2 suurune, hiljem tehti ta kuni kaks korda suuremaks.
Üldse on asulas arvatud olevat korraga elanud 70–90 inimest. Kogu asula dateering on 9.–10. sajand, see hävis vaenutegevuse tulemusena ning jäeti seejärel maha arvatavasti järve veetaseme tõusu tõttu. Tänapäeval on see asula rekonstrueeritud.

Järveasulaid teatakse Vidzemes kümmekond.