Cesis

 2014: Maikuu viimasel päeval avati Rakvere ­sõpruslinnas Cēsises multifunktsionaalse Vidzeme kontserdimaja hoonekompleks.

Kuni 800 kohta mahutavat akustilist kontserdisaali saab liigendada tõstetavate lava ja saali põrandate abil nii klassikaliseks kontserdisaaliks, teatrisaaliks, ajakohaseks konverentside pidamise ruumiks kui suurejooneliseks tantsupõrandaks.

Cēsis Vidzeme kontserdimaja on nii kohalike kui ka turistide seas väga populaarseks saanud. Uus kontserdimaja avati 2014. aastal ning tegelikult on see 1915. aastal rajatud Cēsise seltsimaja ümberehitus. Kontserdimaja sisekujunduses on kasutatud palju looduslikku puitu, siinset akustikat on ka rahvusvahelisel tasemel palju kiidetud: helivõimendustehnikat kasutades võib kaja vähendada 1,5 sekundini.

*   *   *

Küürakas skulptuur „Läbi sajandite” - Ennemuiste olevat üks ereda laternaga mees igal õhtul Cēsise kitsastel tänavatel jalutanud, et linna öörahu valvata. Selle legendi auks püstitati Cēsise linnas kunstnik Matiass Jansonsi skulptuur „Gadsimtiem ejot“ („Läbi sajandite”). Skulptuur hüüdnimega „Isake aeg“ asub aadressil Torņa iela 3, Jaani kiriku kõrval. Levinud uskumuse kohaselt on vanamehe laternat hõõrudes võimalik tulevikku näha.

*   *   *

Veel üks selle linna aardeid on keskaegne köögiaed linnuse kunagise välismüüri ääres. „Keskaja mõistmiseks peab teadma, kuidas tol ajal elati. Linnus ise on ajaloomälestis, ja selle müüride vahel ei saa eriti midagi korraldada. Aga väljaspool küll. Olgu siis juttu käsitööst, oskustööst või söömisharjumustest, aed on lihtne viis näidata, kuidas inimesed toona elasid,” räägib linnuse aednik Līga Eglīte. Linnuse aias kasvavad ainult sellised taimeliigid ja köögiviljad, mis kasvasid siin juba linnuse hiilgeajal. Siin kasvatab Eglīte kurke, salatit, lehtkapsast, oblikaid ja sigureid, nagu ka naereid, pastinaake ja porgandeid, mida kasutati keskaegse põhitoiduse ehk hautiste tegemiseks. Läätsed kasvasid siin väga hästi kuni 14. sajandini, aga kuni 17. sajandini kestnud väikesel jääajal imporditi neid Poolast ja Saksamaalt. Linnuse aias leidub ka mitut sorti sibulaid, küüslauku, murulauku ja porrulauku, mida kasutati soola asemel toitude maitsestamiseks.

*   *   *

Linnuse lähedal asub söögikoht, mida hindavad ka kaasaegsed gurmaanid: lounge-restoran Kest. See on kogu Baltikumi ainus omalaadne restoran-baar. Lisaks on tegu 1936. aastast pärineva tuletõrjehoone täieliku ümberehitusega. Praegu on üsna raske ette kujutada, et selles hoones võis kunagi tuletõrjedepoo asuda.

Kestile alguse pannud geenius on Riia üks parimaid peakokki Māris Jansons, kes otsustas Cēsisesse kolida. Ta eelmine töökoht viis ta läbipõlemise äärele, ta teadis, et midagi peab muutuma. Põlise Cēsise elanikuna otsustas ta koos oma äripartneriga just siin restorani avada. Juba enne pandeemiat oli selge, et see restoran on külastajatele avatud ainult neljapäevast pühapäevani. Huvitaval kombel on Kest tänapäeval üks väheseid restorane, kus on valged laudlinad, valged taldrikud, elegantsed söögiriistad ja klassikalised veiniklaasid.

*   *   *

Cēsise loomeringkonnad on viimase kümne aasta jooksul väga aktiivsed olnud, alates Cēsise kunstifestivalist ja Skola6 loometööstuskeskuse asutamisest kuni linna vanas pruulikojas asuva Mala kunstiruumini. Selles 1878. aastal ehitatud hoones asusid kaua aega Läti suurima pruulikoja (Cēsu alus) kontoriruumid. Aga pruulikoda ise pärineb tõenäoliselt aastast 1590, mil õlle pruulimist Cēsise linnusega seotud dokumentides esmakordselt mainiti; tollal asus pruulikoda linnuses. Niisiis on tegu mitte ainult Läti, vaid kogu Põhja-Euroopa vanima pruulikojaga.

*   *   *

Cēsise lahingud (eesti keeles Võnnu lahing) olid üks otsustavamaid lahinguid Läti Vabadussõjas. Eesti Vabadussõja ajaloos nimetatakse neid "Landeswehri sõjaks". Lahingud toimusid juunis 1919 ühelt poolt Eesti sõjaväe ja Põhja-Läti brigaadi 2. Läti jalaväepolgu ning teiselt poolt Balti Landesveri ja Rauddiviisi vahel.

Lahingu otsustavas faasis 22. juunil oli jõudude vahekord: Läti-Eesti poolel 8054 sõdurit, 248 kuulipildujat, 32 kahurit, 3 relvarongi ja 3 soomusautot. Saksa poolel 8100–8500 jalaväelast ja 660 ratsanikku, 522 kuulipildujat ja 70 kahurit. Otsustavad sündmused Gauja vasakkaldal said alguse Läti-Eesti rünnakust kolmelt poolt.

Nii kaasaegsed kui ka ajaloolased on Cēsise lahingut hinnanud kriitiliseks hetkeks Läti Vabadussõjas, mis otsustas sõja edasise käigu ja Läti riigi saatuse. Peatades ja tõrjudes Saksa üksuse pealetungi ning muutudes vasturünnakuks, tekkis usk oma jõududesse, mis oli paar kuud hiljem eluliselt tähtis.

Cēsise lahingutes kaotasid eestlased 110 langenud sõdurit, lätlased aga 44. Cēsise lahingud lõppesid Eesti ja Läti ühendatud vägede võiduga, luues reaalse aluse iseseisvate ja demokraatlike riikide tekkeks. Just 1919. aasta juunis toimunud Cēsise lahingutes mitte ainult Cēsise ümbruses, vaid praktiliselt kogu Vidzeme territooriumil sattus nii Läti kui ka Eesti eksistents tõsiselt ohtu. Rahvusvahelist olukorda Euroopas mõjutas oluliselt ka Eesti ja Läti vägede võit Balti Landesveri ja Saksa Rauddiviisi vastu Cēsise lahingutes.

Võidusammas asub Võnnus (Cēsises) Ühtsuse väljakul (Vienības laukums). Võidusamba 1919. aastal Võnnu lahingus võidelnute auks kavandas arhitekt Pauls Kundziņši ja selle rajamiseks koguti annetusi elanikelt. Võidusambale pandi nurgakivi 22. juunil 1924. Nõukogude okupatsioonirežiimi ajal 1951. aasta 25. märtsi ööl lasti võidusammas õhku ja hävitati täielikult. Aastatel 1959–1990 asus tolleaegsel Võidu väljakul (tänasel Ühtsuse väljakul) skulptor Kārlis Jansonsi loodud Lenini ausammas. 1997. aastal õnnestus Võnnu rajooni volikogu esimehel Māris Niklassil kaasata mälestusmärgi taastamistöödesse Eesti riigiasutused. Eesti riigilt saadi kingituseks mälestusmärgi ehitamiseks vajaminev materjal, Saaremaa dolomiit. Võnnu lahingu 79. aastapäeva pidustuste ajal 22. juunil 1998 pandi Ühtsuse väljakul paika taastatava mälestusmärgi nurgakivi. 15. novembril 1998 avati Võnnus pidulikult taastatud võidusammas (arhitekt Imants Timermanis).