Läti pildimaterjali

 

Cesis

 2014: Maikuu viimasel päeval avati Rakvere ­sõpruslinnas Cēsises multifunktsionaalse Vidzeme kontserdimaja hoonekompleks.

Kuni 800 kohta mahutavat akustilist kontserdisaali saab liigendada tõstetavate lava ja saali põrandate abil nii klassikaliseks kontserdisaaliks, teatrisaaliks, ajakohaseks konverentside pidamise ruumiks kui suurejooneliseks tantsupõrandaks.

Cēsis Vidzeme kontserdimaja on nii kohalike kui ka turistide seas väga populaarseks saanud. Uus kontserdimaja avati 2014. aastal ning tegelikult on see 1915. aastal rajatud Cēsise seltsimaja ümberehitus. Kontserdimaja sisekujunduses on kasutatud palju looduslikku puitu, siinset akustikat on ka rahvusvahelisel tasemel palju kiidetud: helivõimendustehnikat kasutades võib kaja vähendada 1,5 sekundini.

*   *   *

Küürakas skulptuur „Läbi sajandite” - Ennemuiste olevat üks ereda laternaga mees igal õhtul Cēsise kitsastel tänavatel jalutanud, et linna öörahu valvata. Selle legendi auks püstitati Cēsise linnas kunstnik Matiass Jansonsi skulptuur „Gadsimtiem ejot“ („Läbi sajandite”). Skulptuur hüüdnimega „Isake aeg“ asub aadressil Torņa iela 3, Jaani kiriku kõrval. Levinud uskumuse kohaselt on vanamehe laternat hõõrudes võimalik tulevikku näha.

*   *   *

Veel üks selle linna aardeid on keskaegne köögiaed linnuse kunagise välismüüri ääres. „Keskaja mõistmiseks peab teadma, kuidas tol ajal elati. Linnus ise on ajaloomälestis, ja selle müüride vahel ei saa eriti midagi korraldada. Aga väljaspool küll. Olgu siis juttu käsitööst, oskustööst või söömisharjumustest, aed on lihtne viis näidata, kuidas inimesed toona elasid,” räägib linnuse aednik Līga Eglīte. Linnuse aias kasvavad ainult sellised taimeliigid ja köögiviljad, mis kasvasid siin juba linnuse hiilgeajal. Siin kasvatab Eglīte kurke, salatit, lehtkapsast, oblikaid ja sigureid, nagu ka naereid, pastinaake ja porgandeid, mida kasutati keskaegse põhitoiduse ehk hautiste tegemiseks. Läätsed kasvasid siin väga hästi kuni 14. sajandini, aga kuni 17. sajandini kestnud väikesel jääajal imporditi neid Poolast ja Saksamaalt. Linnuse aias leidub ka mitut sorti sibulaid, küüslauku, murulauku ja porrulauku, mida kasutati soola asemel toitude maitsestamiseks.

*   *   *

Linnuse lähedal asub söögikoht, mida hindavad ka kaasaegsed gurmaanid: lounge-restoran Kest. See on kogu Baltikumi ainus omalaadne restoran-baar. Lisaks on tegu 1936. aastast pärineva tuletõrjehoone täieliku ümberehitusega. Praegu on üsna raske ette kujutada, et selles hoones võis kunagi tuletõrjedepoo asuda.

Kestile alguse pannud geenius on Riia üks parimaid peakokki Māris Jansons, kes otsustas Cēsisesse kolida. Ta eelmine töökoht viis ta läbipõlemise äärele, ta teadis, et midagi peab muutuma. Põlise Cēsise elanikuna otsustas ta koos oma äripartneriga just siin restorani avada. Juba enne pandeemiat oli selge, et see restoran on külastajatele avatud ainult neljapäevast pühapäevani. Huvitaval kombel on Kest tänapäeval üks väheseid restorane, kus on valged laudlinad, valged taldrikud, elegantsed söögiriistad ja klassikalised veiniklaasid.

*   *   *

Cēsise loomeringkonnad on viimase kümne aasta jooksul väga aktiivsed olnud, alates Cēsise kunstifestivalist ja Skola6 loometööstuskeskuse asutamisest kuni linna vanas pruulikojas asuva Mala kunstiruumini. Selles 1878. aastal ehitatud hoones asusid kaua aega Läti suurima pruulikoja (Cēsu alus) kontoriruumid. Aga pruulikoda ise pärineb tõenäoliselt aastast 1590, mil õlle pruulimist Cēsise linnusega seotud dokumentides esmakordselt mainiti; tollal asus pruulikoda linnuses. Niisiis on tegu mitte ainult Läti, vaid kogu Põhja-Euroopa vanima pruulikojaga.

*   *   *

Cēsise lahingud (eesti keeles Võnnu lahing) olid üks otsustavamaid lahinguid Läti Vabadussõjas. Eesti Vabadussõja ajaloos nimetatakse neid "Landeswehri sõjaks". Lahingud toimusid juunis 1919 ühelt poolt Eesti sõjaväe ja Põhja-Läti brigaadi 2. Läti jalaväepolgu ning teiselt poolt Balti Landesveri ja Rauddiviisi vahel.

Lahingu otsustavas faasis 22. juunil oli jõudude vahekord: Läti-Eesti poolel 8054 sõdurit, 248 kuulipildujat, 32 kahurit, 3 relvarongi ja 3 soomusautot. Saksa poolel 8100–8500 jalaväelast ja 660 ratsanikku, 522 kuulipildujat ja 70 kahurit. Otsustavad sündmused Gauja vasakkaldal said alguse Läti-Eesti rünnakust kolmelt poolt.

Nii kaasaegsed kui ka ajaloolased on Cēsise lahingut hinnanud kriitiliseks hetkeks Läti Vabadussõjas, mis otsustas sõja edasise käigu ja Läti riigi saatuse. Peatades ja tõrjudes Saksa üksuse pealetungi ning muutudes vasturünnakuks, tekkis usk oma jõududesse, mis oli paar kuud hiljem eluliselt tähtis.

Cēsise lahingutes kaotasid eestlased 110 langenud sõdurit, lätlased aga 44. Cēsise lahingud lõppesid Eesti ja Läti ühendatud vägede võiduga, luues reaalse aluse iseseisvate ja demokraatlike riikide tekkeks. Just 1919. aasta juunis toimunud Cēsise lahingutes mitte ainult Cēsise ümbruses, vaid praktiliselt kogu Vidzeme territooriumil sattus nii Läti kui ka Eesti eksistents tõsiselt ohtu. Rahvusvahelist olukorda Euroopas mõjutas oluliselt ka Eesti ja Läti vägede võit Balti Landesveri ja Saksa Rauddiviisi vastu Cēsise lahingutes.

Võidusammas asub Võnnus (Cēsises) Ühtsuse väljakul (Vienības laukums). Võidusamba 1919. aastal Võnnu lahingus võidelnute auks kavandas arhitekt Pauls Kundziņši ja selle rajamiseks koguti annetusi elanikelt. Võidusambale pandi nurgakivi 22. juunil 1924. Nõukogude okupatsioonirežiimi ajal 1951. aasta 25. märtsi ööl lasti võidusammas õhku ja hävitati täielikult. Aastatel 1959–1990 asus tolleaegsel Võidu väljakul (tänasel Ühtsuse väljakul) skulptor Kārlis Jansonsi loodud Lenini ausammas. 1997. aastal õnnestus Võnnu rajooni volikogu esimehel Māris Niklassil kaasata mälestusmärgi taastamistöödesse Eesti riigiasutused. Eesti riigilt saadi kingituseks mälestusmärgi ehitamiseks vajaminev materjal, Saaremaa dolomiit. Võnnu lahingu 79. aastapäeva pidustuste ajal 22. juunil 1998 pandi Ühtsuse väljakul paika taastatava mälestusmärgi nurgakivi. 15. novembril 1998 avati Võnnus pidulikult taastatud võidusammas (arhitekt Imants Timermanis). 

Amatciems

 Amatciems - ühtse arhitektuurilise kvaliteediga eramute küla maalilises kohas.

Amatciemsi kogupindala on 300 ha. Praegu elab külas juba 90 peret.

150 kinnistut on loodud, heakorrastatud ja varustatud kommunikatsioonidega, kuid jätkame tööd uute kruntide ja maastikega. Pakume osta täiskomplekteeritud maju ja maad võimalusega ehitada maja vastavalt teie valitud projektile. Investeerimisprojektide jaoks on võimalik osta ka suuremaid maa-alasid.

Ainulaadne maastik koosneb kõigist looduse põhielementidest: voolav maastik, selge vesi, värske õhk, soe tuli kaminates ja uhked päikeseloojangukiired, tuhanded puud ja iidsed kivid maastikul.

Kõik looduse elemendid on olemas ka igas majas, kaitstes elanike rahu ja tervist ning pakkudes tasakaalu loodusega.

Elanike mugavuse huvides on Amatciemsis olemas kõik kaasaegsed kommunikatsioonid: vajaliku võimsusega rohelist elektrit toodab päikesepaneelide park, joogivesi saadakse süvakaevust, kanalisatsioon juhitakse külast väljapoole munitsipaalpuhastitesse, kiire magistraal-optilised võrgud ja kaasaegsed tehnoloogiad tagavad kompromissitu internetikiiruse.

Amatciemsis pole metsa linnapargiks muudetud, vaid hooldatud muruplatsi kõrval on õitsev heinamaa. Niidetud murul ei ole tavaliselt jaaniusse, kuid Amatciemsis helendavad soojadel suveöödel rohus sajad tulukeses. Tiikides on kuulda roheliste konnade helisevat koori. Tasakaal keskkonna, arendatud infrastruktuuri ja visuaalse esteetika vahel loob premium-klassi küla kuvandi, tõestades inimese ja looduse harmooniat.

Küla loomise mõte on realiseerida soov elada heas korras, maalilises kinnistus, mida ümbritseb mets ja vesi. Küla sisekorraeeskiri on mõeldud mõttekaaslastele, kes ei näe selles mitte piiravat, vaid rahu ja vaikust edendavat. Need ei ole piirangud, et õhtuti ja öösiti pole valju häält teha ning tuletame meelde, et koer on kaaslane, kes öösiti tuppa jääb.

Hoonete harmoonilise keskkonda integreerimise saavutamiseks on igas konkreetses kinnistus väga hoolikalt läbi mõeldud majade asukoht. Pakume tüüpmajade projekte, mida saab kohandada vastavalt kliendi soovidele või saate valida oma individuaalse projekti (sel juhul tuleb hoone projekt kooskõlastada projekti arendajaga).

Hoone asukoha peamised kriteeriumid on reljeef, maastik ja põhipunktid. Hoolikalt hinnatakse majade sobitumist maastikku, pakkudes samal ajal majaelanikele parimaid vaateid loodusele seestpoolt.

Maja saab ehitada kasutades ühte kolmest ehitustüübist - puitkarkass-, palk- või kiviehitis, täiendades seda rändrahnu, dekoratiivpuitvoodri, värvitud krohvi või klaas välisseintega. Lubatud katusekatted - pilliroog, rebenenud puitlaastud, savi- või tsementplaadid, samuti murukatted.

Araiši järvelinnus

 

 Āraiši järvelinnus maalilisel Vidzeme maastikul, 7 km Cēsisest lõuna pool. Legendi järgi olevat Āraiši järve uppunud loss just selles kohas, kus praegu asub väike saar.

Euroopas ainulaadses muuseum-pargis – 9. -10. sajandi latgalite elupaigas (latgali-liivi piiriala) – on rohkesti unikaalseid arheloloogilisi leide. Näha saab üle 20 puitmaja, sealhulgas hollandi tüüpi kivirahnudest seintega tuuleveskeid, mis töötasid I maailmasõjani. Tuuleveskid taastati 1980ndatel aastatel. Lisaks võib uudistada keskaegse lossi varemeid, pronksi- ja kiviajast säilinud eluasemeid jm. 

 1965–1969 ja 1975–1979 kaevati sellest kompleksist J. Apalsi poolt läbi u 70 %, lisaks ka tee, mis ühendas asulat kaldaga. Avastati ühtekokku viis kihti hoonejäänustega, esimene neist dateeriti 9. sajandisse.

Kõige paremini olidki säilinud esimese kihi hooned, tihti kuni 5–7 palgikorrani. Säilinud on nii vundamendivõrk, alusplatvorm, mis oli rajatud üleujutatud saarekesele, kui ka esimese kihi hoonete põhjad ja kaitsekonstruktsioonid. Asula oli ümberringi kaitstud puupalissaadiga ning kogu asula ala oli tihedasti täis ehitatud. Kaldalt tulev tee sisenes asulasse selle edelanurgast.

Elamud olid nelinurksed ja ühetoalised, sees ahi, piki seinu olid lamamislavatsid ja tihti oli majadel ka mõni juurdeehitis. Elamute suurus varieerus pisut, enamasti 4 x 5 m piires. Asula ise oli nelinurkne, algul u 800 m2 suurune, hiljem tehti ta kuni kaks korda suuremaks.
Üldse on asulas arvatud olevat korraga elanud 70–90 inimest. Kogu asula dateering on 9.–10. sajand, see hävis vaenutegevuse tulemusena ning jäeti seejärel maha arvatavasti järve veetaseme tõusu tõttu. Tänapäeval on see asula rekonstrueeritud.

Järveasulaid teatakse Vidzemes kümmekond.

Läti uudised 2022

 

29.07.2022

Läti Gaas alustas uuesti Venemaalt maagaasi ostmist, teatas Läti rahvusringhääling.

Ettevõtte juht Aigars Kalvītis kinnitas, et nad on taas alustanud maagaasi ostmist Venemaalt, makstes rublade asemel eurodes.

Viimase kuu jooksul tarniti Venemaalt Lätti umbes üks teravatt-tund maagaasi. Kalvītis ütles, et gaasi ei osteta Venemaa suurimalt gaasitarnijalt Gazpromilt, kuid ta keeldus ütlemast, kellelt nad seda siis ostavad. „Läti Gaas ostab praegu gaasi Venemaalt, kuid mitte Gazpromilt, kuna me ei jõudnud nendega kokkuleppele. Meil on teine tarnija,“ sõnas ta. Küsimusele teise tarnija kohta vastas ta: „See on ettevõtte siseinfo.“

Kalvītis on korduvalt kinnitanud, et Läti Gaas suudab kõik oma kliendid gaasiga varustada.

Pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse, on gaasitarned Lätti katkenud mitmel korral, kuid taastusid juuni keskpaigas. Läti on otsustanud Venemaa maagaasist täielikult loobuda järgmise aasta 1. jaanuarist, otsides sellele alternatiivseid võimalusi.

24.07.2022

Ära mine Lätisse viina ja õlut ostma! Poolsada hinda näitab, et kaubareis ei tasu end ära

07.07.2022

Uuring: 40 protsenti Läti venekeelsetest elanikest mõistab hukka Venemaa agressiooni Ukrainas

2022. aasta juunis paluti Läti elanikel anda hinnang Ukraina sõjale. Uuringu tulemusel mõistis Venemaa sõjategevuse hukka kolm neljandikku kõikidest vastajatest. Neutraalseks jäi 13 protsenti inimestest ning Venemaa tegevust toetas avalikult vaid käputäis ehk 5 protsenti kõikidest inimestest.

 Läti venekeelsetest inimestest 40 protsenti mõistab Venemaa agressiooni ühemõtteliselt hukka, 12 protsenti toetab seda ning ligi kolmandik väljendas selles küsimuses neutraalsust. Veidi alla viiendiku inimestest jättis küsimusele sootuks vastamata.

Samas näitavad küsitluse tulemused, et Venemaad konfliktis otseselt ja vähemalt avalikult toetavate inimeste arv on vähenemas. Veel märtsikuus toetas Vene agressiooni 21% Läti venekeelsetest elanikest ning aprillis 13%.

Viimase küsitluse tulemuste kohaselt mõistavad Venemaa Föderatsiooni tegevuse Ukrainas hukka eelkõige nooremapoolsed, 18–34-aastased kõrgharidusega venekeelsed vastajad, kellel on Läti kodakondsus.

Venemaa sõjategevust toetavad peamiselt vanemad, 53–63-aastased kodakondsuseta

isikud, erasektoris töötavad, keskmise sissetulekuga elanikud ja maapiirkondade elanikud.

Lisaks küsiti, mida arvavad inimesed Riia Pārdaugava linnaosas asuva punamonumendi lammutamisest.

Küsitluse tulemuste kohaselt toetab Pardaugava monumendi lammutamist venekeelsete vastajate seas alla kümnendiku inimestest, kindlasti ei poolda seda 55 protsenti ja pigem ei poolda ligi viiendik vastajatest. Märkimisväärselt oli ka nendest venekeelsetest vastajatest, kes mõistsid hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas, 60 protsenti monumendi lammutamise idee vastu.

Läti keelt emakeelena kõnelejate seas oleks lammutamise poolt kolm neljandikku vastajatest, vastu aga vaid 10 protsenti.

06.07.2022

Läti plaanib taastada kohustusliku ajateenistuse. Kaitseminister: riigi püsimiseks on meil vaja tugevat kaitseväge

Läti kaitseminister Artis Pabriks teatas teisipäeval, et ajateenistuse taastamisega tehakse Lätis algust juba tuleva aasta jaanuaris.

Alguses saab ajateenistus olema vabatahtlik. Peale viieaastast üleminekuperioodi on ajateenistus kohustuslik kõikidele meestele vanuses 18–27 aastat.

„Läti ühiskond peab aktsepteerima ja teadvustama ellujäämise kõige olulisemat eeldust – mida rohkem on sõjaliselt ettevalmistatud ja väljaõpetatud elanikkonda, seda väiksem on tõenäosus, et Venemaa soovib meile kallale tungida,“ selgitas Pabriks Twitteris.

Kaitseministri sõnul loodetakse kaitseteenistuse abiga kahekordistada Läti armee arvulist koosseisu ning kõikidest ajateenistuse läbinud kodanikest saavad hiljem reservväelased.

Esimesel kutsel 2023. aasta jaanuaris soovitakse kokku saada vähemalt 1000 ajateenijat. „Kutsume üles vabatahtlikke kandideerima ning oleme alguses valmis kõik vastu võtma,“ kinnitas Pabriks. Viie aasta pärast soovitakse esialgsete plaanide kohaselt jõuda kuni 7000 ajateenija koolitamiseni aastas.

Riiklik ajateenistus saab olema 12 kuud pikk, kuid sellest üks kuu on mõeldud puhkuseks.

04.07.2022

Läti vene koolid viiakse paari aastaga riigikeelele üle. Ent osa õpetajaid ei oska siiani läti keelt

President Egils Levitsilt küsiti kord, kuidas saab ta venekeelsetele kodanikele kinnitada, et Läti peab neid omainimesteks. „Olete omad siis, kui olete lõimunud,“ vastas Levits. 30 aastat tagaplaanil püsinud lõimumisküsimus on saanud nüüd Läti poliitikas aktuaalseks. 7. juunil otsustas Läti valitsus, et lätikeelsele haridusele minnakse üle varem plaanitud kuue õppeaasta asemel kahe aastaga. See tähendab, et 2025. aasta septembrist peab kogu haridussüsteem olema lätikeelne.

Läti riik on seni koosnenud kahest eri kogukonnast. Vene ja läti kogukonnal on erinevad infokanalid, erinevad traditsioonid ja seni ka erinev haridussüsteem, mis lubab põhikoolis anda 40% üldaineid vene keeles. Venemaa ja Ukraina sõda on senist olukorda fundamentaalselt muutnud ning valitsus on astunud kiireid ja radikaalseid samme.

Lõimumisprobleemil on ajaloolised omapärad: Läti on rahvusriik ja siin ei kehti universaalset ega väärtuspõhist n-ö Ameerika unistust, mida saaks eraldada rahvusteemast. Lätlased identifitseeruvad oma maaga ning nende võime venelaste identiteediprobleemidest aru saada ja nende vastu empaatiat tunda on vilets.

Ehkki enamik venekeelseid elanikke suhtub Läti riiki positiivselt või neutraalselt, võivad radikaalsemad hääled tekitada ahelreaktsiooni.

Kuna venelastel puudub Läti ajaloolises narratiivis loomulik koht, siis võib sageli kuulda nende sildistamist okupantideks ja muulasteks. Ehkki enamik venekeelseid elanikke suhtub Läti riiki positiivselt või neutraalselt, võivad radikaalsemad hääled tekitada ahelreaktsiooni, kus suhtumine karmistub mõlemas kogukonnas.

Seetõttu ei peagi osa Läti venekeelset kogukonda oma rahvusliku uhkuse aluseks mitte Lätis, vaid Venemaal toimuvat, järgides rahvusvahelise n-ö Vene Maailma narratiivi. Lätis on seni loodetud, et lääne väärtused panevad end postsovetlikus ühiskonnas maksma loomulikul teel. Kuid reaalsus seda ei kinnita, nagu näitab suhtumine Vene-Ukraina sõtta või 9. mai tähistamine.

Haridusministeeriumist öeldakse nüüd, et senine vähemuskeelse hariduse poliitika ei ole suutnud kõigis Läti kooliastmetes antavale haridusele võrdset kvaliteeti tagada. Kriitikud aga hoiatavad, et Läti haridussüsteem ega õpetajad ei ole nii radikaalseks üleminekuks valmis. Tõsi küll, sama argumenti võis kuulda ka 1990-ndate alguses ning uuesti siis, kui 2004. aastal otsustati vähemuskoolides kehtestada läti ja vene keeles antavate ainete 60 : 40 proportsioon.

Kuid senist olukorda need reformid murda ei aidanud, sest kontroll nende täitmise üle oli piiratud. Hariduse andmine jätkus peamiselt vene keeles ja kakskeelsuse põhimõtte järgimine olenes üldjoontes õpetajast endast.

Valitsus rõhutab, et reform ei ole mõeldud vähemuskultuuride hävitamiseks ja nende toetamiseks lubatakse eralda lisaraha. Uue õppekorralduse järgi peavad hakkama ka Ukraina pagulaste lapsed järgmisel aastal läti keeles õppima.

Reformi kiirusega on rahulolematu Läti õpetajate ametiühing, mis plaanib septembris alustada tähtajatut streiki. Ametiühingu sõnul on haridussektor alarahastatud, lisaks tuleb nüüd tegeleda lätikeelsele õppele ülemineku kiirendamisega. Haridusministeerium lubab järgmisel aastal suunata õpetajate täiendusharidusse 120 000 eurot ja aastatel 2024–2026 kokku 242 000 eurot lisaraha. Ametiühingu juhi Inga Vanaga sõnul on streigi vältimiseks vaja ka töökoormust vähendada, rahastamist muuta ja suuremaid palku võimaldada.