Läti pildimaterjali

 

Cesis

 2014: Maikuu viimasel päeval avati Rakvere ­sõpruslinnas Cēsises multifunktsionaalse Vidzeme kontserdimaja hoonekompleks.

Kuni 800 kohta mahutavat akustilist kontserdisaali saab liigendada tõstetavate lava ja saali põrandate abil nii klassikaliseks kontserdisaaliks, teatrisaaliks, ajakohaseks konverentside pidamise ruumiks kui suurejooneliseks tantsupõrandaks.

Cēsis Vidzeme kontserdimaja on nii kohalike kui ka turistide seas väga populaarseks saanud. Uus kontserdimaja avati 2014. aastal ning tegelikult on see 1915. aastal rajatud Cēsise seltsimaja ümberehitus. Kontserdimaja sisekujunduses on kasutatud palju looduslikku puitu, siinset akustikat on ka rahvusvahelisel tasemel palju kiidetud: helivõimendustehnikat kasutades võib kaja vähendada 1,5 sekundini.

*   *   *

Küürakas skulptuur „Läbi sajandite” - Ennemuiste olevat üks ereda laternaga mees igal õhtul Cēsise kitsastel tänavatel jalutanud, et linna öörahu valvata. Selle legendi auks püstitati Cēsise linnas kunstnik Matiass Jansonsi skulptuur „Gadsimtiem ejot“ („Läbi sajandite”). Skulptuur hüüdnimega „Isake aeg“ asub aadressil Torņa iela 3, Jaani kiriku kõrval. Levinud uskumuse kohaselt on vanamehe laternat hõõrudes võimalik tulevikku näha.

*   *   *

Veel üks selle linna aardeid on keskaegne köögiaed linnuse kunagise välismüüri ääres. „Keskaja mõistmiseks peab teadma, kuidas tol ajal elati. Linnus ise on ajaloomälestis, ja selle müüride vahel ei saa eriti midagi korraldada. Aga väljaspool küll. Olgu siis juttu käsitööst, oskustööst või söömisharjumustest, aed on lihtne viis näidata, kuidas inimesed toona elasid,” räägib linnuse aednik Līga Eglīte. Linnuse aias kasvavad ainult sellised taimeliigid ja köögiviljad, mis kasvasid siin juba linnuse hiilgeajal. Siin kasvatab Eglīte kurke, salatit, lehtkapsast, oblikaid ja sigureid, nagu ka naereid, pastinaake ja porgandeid, mida kasutati keskaegse põhitoiduse ehk hautiste tegemiseks. Läätsed kasvasid siin väga hästi kuni 14. sajandini, aga kuni 17. sajandini kestnud väikesel jääajal imporditi neid Poolast ja Saksamaalt. Linnuse aias leidub ka mitut sorti sibulaid, küüslauku, murulauku ja porrulauku, mida kasutati soola asemel toitude maitsestamiseks.

*   *   *

Linnuse lähedal asub söögikoht, mida hindavad ka kaasaegsed gurmaanid: lounge-restoran Kest. See on kogu Baltikumi ainus omalaadne restoran-baar. Lisaks on tegu 1936. aastast pärineva tuletõrjehoone täieliku ümberehitusega. Praegu on üsna raske ette kujutada, et selles hoones võis kunagi tuletõrjedepoo asuda.

Kestile alguse pannud geenius on Riia üks parimaid peakokki Māris Jansons, kes otsustas Cēsisesse kolida. Ta eelmine töökoht viis ta läbipõlemise äärele, ta teadis, et midagi peab muutuma. Põlise Cēsise elanikuna otsustas ta koos oma äripartneriga just siin restorani avada. Juba enne pandeemiat oli selge, et see restoran on külastajatele avatud ainult neljapäevast pühapäevani. Huvitaval kombel on Kest tänapäeval üks väheseid restorane, kus on valged laudlinad, valged taldrikud, elegantsed söögiriistad ja klassikalised veiniklaasid.

*   *   *

Cēsise loomeringkonnad on viimase kümne aasta jooksul väga aktiivsed olnud, alates Cēsise kunstifestivalist ja Skola6 loometööstuskeskuse asutamisest kuni linna vanas pruulikojas asuva Mala kunstiruumini. Selles 1878. aastal ehitatud hoones asusid kaua aega Läti suurima pruulikoja (Cēsu alus) kontoriruumid. Aga pruulikoda ise pärineb tõenäoliselt aastast 1590, mil õlle pruulimist Cēsise linnusega seotud dokumentides esmakordselt mainiti; tollal asus pruulikoda linnuses. Niisiis on tegu mitte ainult Läti, vaid kogu Põhja-Euroopa vanima pruulikojaga.

*   *   *

Cēsise lahingud (eesti keeles Võnnu lahing) olid üks otsustavamaid lahinguid Läti Vabadussõjas. Eesti Vabadussõja ajaloos nimetatakse neid "Landeswehri sõjaks". Lahingud toimusid juunis 1919 ühelt poolt Eesti sõjaväe ja Põhja-Läti brigaadi 2. Läti jalaväepolgu ning teiselt poolt Balti Landesveri ja Rauddiviisi vahel.

Lahingu otsustavas faasis 22. juunil oli jõudude vahekord: Läti-Eesti poolel 8054 sõdurit, 248 kuulipildujat, 32 kahurit, 3 relvarongi ja 3 soomusautot. Saksa poolel 8100–8500 jalaväelast ja 660 ratsanikku, 522 kuulipildujat ja 70 kahurit. Otsustavad sündmused Gauja vasakkaldal said alguse Läti-Eesti rünnakust kolmelt poolt.

Nii kaasaegsed kui ka ajaloolased on Cēsise lahingut hinnanud kriitiliseks hetkeks Läti Vabadussõjas, mis otsustas sõja edasise käigu ja Läti riigi saatuse. Peatades ja tõrjudes Saksa üksuse pealetungi ning muutudes vasturünnakuks, tekkis usk oma jõududesse, mis oli paar kuud hiljem eluliselt tähtis.

Cēsise lahingutes kaotasid eestlased 110 langenud sõdurit, lätlased aga 44. Cēsise lahingud lõppesid Eesti ja Läti ühendatud vägede võiduga, luues reaalse aluse iseseisvate ja demokraatlike riikide tekkeks. Just 1919. aasta juunis toimunud Cēsise lahingutes mitte ainult Cēsise ümbruses, vaid praktiliselt kogu Vidzeme territooriumil sattus nii Läti kui ka Eesti eksistents tõsiselt ohtu. Rahvusvahelist olukorda Euroopas mõjutas oluliselt ka Eesti ja Läti vägede võit Balti Landesveri ja Saksa Rauddiviisi vastu Cēsise lahingutes.

Võidusammas asub Võnnus (Cēsises) Ühtsuse väljakul (Vienības laukums). Võidusamba 1919. aastal Võnnu lahingus võidelnute auks kavandas arhitekt Pauls Kundziņši ja selle rajamiseks koguti annetusi elanikelt. Võidusambale pandi nurgakivi 22. juunil 1924. Nõukogude okupatsioonirežiimi ajal 1951. aasta 25. märtsi ööl lasti võidusammas õhku ja hävitati täielikult. Aastatel 1959–1990 asus tolleaegsel Võidu väljakul (tänasel Ühtsuse väljakul) skulptor Kārlis Jansonsi loodud Lenini ausammas. 1997. aastal õnnestus Võnnu rajooni volikogu esimehel Māris Niklassil kaasata mälestusmärgi taastamistöödesse Eesti riigiasutused. Eesti riigilt saadi kingituseks mälestusmärgi ehitamiseks vajaminev materjal, Saaremaa dolomiit. Võnnu lahingu 79. aastapäeva pidustuste ajal 22. juunil 1998 pandi Ühtsuse väljakul paika taastatava mälestusmärgi nurgakivi. 15. novembril 1998 avati Võnnus pidulikult taastatud võidusammas (arhitekt Imants Timermanis). 

Amatciems

 Amatciems - ühtse arhitektuurilise kvaliteediga eramute küla maalilises kohas.

Amatciemsi kogupindala on 300 ha. Praegu elab külas juba 90 peret.

150 kinnistut on loodud, heakorrastatud ja varustatud kommunikatsioonidega, kuid jätkame tööd uute kruntide ja maastikega. Pakume osta täiskomplekteeritud maju ja maad võimalusega ehitada maja vastavalt teie valitud projektile. Investeerimisprojektide jaoks on võimalik osta ka suuremaid maa-alasid.

Ainulaadne maastik koosneb kõigist looduse põhielementidest: voolav maastik, selge vesi, värske õhk, soe tuli kaminates ja uhked päikeseloojangukiired, tuhanded puud ja iidsed kivid maastikul.

Kõik looduse elemendid on olemas ka igas majas, kaitstes elanike rahu ja tervist ning pakkudes tasakaalu loodusega.

Elanike mugavuse huvides on Amatciemsis olemas kõik kaasaegsed kommunikatsioonid: vajaliku võimsusega rohelist elektrit toodab päikesepaneelide park, joogivesi saadakse süvakaevust, kanalisatsioon juhitakse külast väljapoole munitsipaalpuhastitesse, kiire magistraal-optilised võrgud ja kaasaegsed tehnoloogiad tagavad kompromissitu internetikiiruse.

Amatciemsis pole metsa linnapargiks muudetud, vaid hooldatud muruplatsi kõrval on õitsev heinamaa. Niidetud murul ei ole tavaliselt jaaniusse, kuid Amatciemsis helendavad soojadel suveöödel rohus sajad tulukeses. Tiikides on kuulda roheliste konnade helisevat koori. Tasakaal keskkonna, arendatud infrastruktuuri ja visuaalse esteetika vahel loob premium-klassi küla kuvandi, tõestades inimese ja looduse harmooniat.

Küla loomise mõte on realiseerida soov elada heas korras, maalilises kinnistus, mida ümbritseb mets ja vesi. Küla sisekorraeeskiri on mõeldud mõttekaaslastele, kes ei näe selles mitte piiravat, vaid rahu ja vaikust edendavat. Need ei ole piirangud, et õhtuti ja öösiti pole valju häält teha ning tuletame meelde, et koer on kaaslane, kes öösiti tuppa jääb.

Hoonete harmoonilise keskkonda integreerimise saavutamiseks on igas konkreetses kinnistus väga hoolikalt läbi mõeldud majade asukoht. Pakume tüüpmajade projekte, mida saab kohandada vastavalt kliendi soovidele või saate valida oma individuaalse projekti (sel juhul tuleb hoone projekt kooskõlastada projekti arendajaga).

Hoone asukoha peamised kriteeriumid on reljeef, maastik ja põhipunktid. Hoolikalt hinnatakse majade sobitumist maastikku, pakkudes samal ajal majaelanikele parimaid vaateid loodusele seestpoolt.

Maja saab ehitada kasutades ühte kolmest ehitustüübist - puitkarkass-, palk- või kiviehitis, täiendades seda rändrahnu, dekoratiivpuitvoodri, värvitud krohvi või klaas välisseintega. Lubatud katusekatted - pilliroog, rebenenud puitlaastud, savi- või tsementplaadid, samuti murukatted.

Araiši järvelinnus

 

 Āraiši järvelinnus maalilisel Vidzeme maastikul, 7 km Cēsisest lõuna pool. Legendi järgi olevat Āraiši järve uppunud loss just selles kohas, kus praegu asub väike saar.

Euroopas ainulaadses muuseum-pargis – 9. -10. sajandi latgalite elupaigas (latgali-liivi piiriala) – on rohkesti unikaalseid arheloloogilisi leide. Näha saab üle 20 puitmaja, sealhulgas hollandi tüüpi kivirahnudest seintega tuuleveskeid, mis töötasid I maailmasõjani. Tuuleveskid taastati 1980ndatel aastatel. Lisaks võib uudistada keskaegse lossi varemeid, pronksi- ja kiviajast säilinud eluasemeid jm. 

 1965–1969 ja 1975–1979 kaevati sellest kompleksist J. Apalsi poolt läbi u 70 %, lisaks ka tee, mis ühendas asulat kaldaga. Avastati ühtekokku viis kihti hoonejäänustega, esimene neist dateeriti 9. sajandisse.

Kõige paremini olidki säilinud esimese kihi hooned, tihti kuni 5–7 palgikorrani. Säilinud on nii vundamendivõrk, alusplatvorm, mis oli rajatud üleujutatud saarekesele, kui ka esimese kihi hoonete põhjad ja kaitsekonstruktsioonid. Asula oli ümberringi kaitstud puupalissaadiga ning kogu asula ala oli tihedasti täis ehitatud. Kaldalt tulev tee sisenes asulasse selle edelanurgast.

Elamud olid nelinurksed ja ühetoalised, sees ahi, piki seinu olid lamamislavatsid ja tihti oli majadel ka mõni juurdeehitis. Elamute suurus varieerus pisut, enamasti 4 x 5 m piires. Asula ise oli nelinurkne, algul u 800 m2 suurune, hiljem tehti ta kuni kaks korda suuremaks.
Üldse on asulas arvatud olevat korraga elanud 70–90 inimest. Kogu asula dateering on 9.–10. sajand, see hävis vaenutegevuse tulemusena ning jäeti seejärel maha arvatavasti järve veetaseme tõusu tõttu. Tänapäeval on see asula rekonstrueeritud.

Järveasulaid teatakse Vidzemes kümmekond.

Läti uudised 2022

 

29.07.2022

Läti Gaas alustas uuesti Venemaalt maagaasi ostmist, teatas Läti rahvusringhääling.

Ettevõtte juht Aigars Kalvītis kinnitas, et nad on taas alustanud maagaasi ostmist Venemaalt, makstes rublade asemel eurodes.

Viimase kuu jooksul tarniti Venemaalt Lätti umbes üks teravatt-tund maagaasi. Kalvītis ütles, et gaasi ei osteta Venemaa suurimalt gaasitarnijalt Gazpromilt, kuid ta keeldus ütlemast, kellelt nad seda siis ostavad. „Läti Gaas ostab praegu gaasi Venemaalt, kuid mitte Gazpromilt, kuna me ei jõudnud nendega kokkuleppele. Meil on teine tarnija,“ sõnas ta. Küsimusele teise tarnija kohta vastas ta: „See on ettevõtte siseinfo.“

Kalvītis on korduvalt kinnitanud, et Läti Gaas suudab kõik oma kliendid gaasiga varustada.

Pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse, on gaasitarned Lätti katkenud mitmel korral, kuid taastusid juuni keskpaigas. Läti on otsustanud Venemaa maagaasist täielikult loobuda järgmise aasta 1. jaanuarist, otsides sellele alternatiivseid võimalusi.

24.07.2022

Ära mine Lätisse viina ja õlut ostma! Poolsada hinda näitab, et kaubareis ei tasu end ära

07.07.2022

Uuring: 40 protsenti Läti venekeelsetest elanikest mõistab hukka Venemaa agressiooni Ukrainas

2022. aasta juunis paluti Läti elanikel anda hinnang Ukraina sõjale. Uuringu tulemusel mõistis Venemaa sõjategevuse hukka kolm neljandikku kõikidest vastajatest. Neutraalseks jäi 13 protsenti inimestest ning Venemaa tegevust toetas avalikult vaid käputäis ehk 5 protsenti kõikidest inimestest.

 Läti venekeelsetest inimestest 40 protsenti mõistab Venemaa agressiooni ühemõtteliselt hukka, 12 protsenti toetab seda ning ligi kolmandik väljendas selles küsimuses neutraalsust. Veidi alla viiendiku inimestest jättis küsimusele sootuks vastamata.

Samas näitavad küsitluse tulemused, et Venemaad konfliktis otseselt ja vähemalt avalikult toetavate inimeste arv on vähenemas. Veel märtsikuus toetas Vene agressiooni 21% Läti venekeelsetest elanikest ning aprillis 13%.

Viimase küsitluse tulemuste kohaselt mõistavad Venemaa Föderatsiooni tegevuse Ukrainas hukka eelkõige nooremapoolsed, 18–34-aastased kõrgharidusega venekeelsed vastajad, kellel on Läti kodakondsus.

Venemaa sõjategevust toetavad peamiselt vanemad, 53–63-aastased kodakondsuseta

isikud, erasektoris töötavad, keskmise sissetulekuga elanikud ja maapiirkondade elanikud.

Lisaks küsiti, mida arvavad inimesed Riia Pārdaugava linnaosas asuva punamonumendi lammutamisest.

Küsitluse tulemuste kohaselt toetab Pardaugava monumendi lammutamist venekeelsete vastajate seas alla kümnendiku inimestest, kindlasti ei poolda seda 55 protsenti ja pigem ei poolda ligi viiendik vastajatest. Märkimisväärselt oli ka nendest venekeelsetest vastajatest, kes mõistsid hukka Venemaa sõjategevuse Ukrainas, 60 protsenti monumendi lammutamise idee vastu.

Läti keelt emakeelena kõnelejate seas oleks lammutamise poolt kolm neljandikku vastajatest, vastu aga vaid 10 protsenti.

06.07.2022

Läti plaanib taastada kohustusliku ajateenistuse. Kaitseminister: riigi püsimiseks on meil vaja tugevat kaitseväge

Läti kaitseminister Artis Pabriks teatas teisipäeval, et ajateenistuse taastamisega tehakse Lätis algust juba tuleva aasta jaanuaris.

Alguses saab ajateenistus olema vabatahtlik. Peale viieaastast üleminekuperioodi on ajateenistus kohustuslik kõikidele meestele vanuses 18–27 aastat.

„Läti ühiskond peab aktsepteerima ja teadvustama ellujäämise kõige olulisemat eeldust – mida rohkem on sõjaliselt ettevalmistatud ja väljaõpetatud elanikkonda, seda väiksem on tõenäosus, et Venemaa soovib meile kallale tungida,“ selgitas Pabriks Twitteris.

Kaitseministri sõnul loodetakse kaitseteenistuse abiga kahekordistada Läti armee arvulist koosseisu ning kõikidest ajateenistuse läbinud kodanikest saavad hiljem reservväelased.

Esimesel kutsel 2023. aasta jaanuaris soovitakse kokku saada vähemalt 1000 ajateenijat. „Kutsume üles vabatahtlikke kandideerima ning oleme alguses valmis kõik vastu võtma,“ kinnitas Pabriks. Viie aasta pärast soovitakse esialgsete plaanide kohaselt jõuda kuni 7000 ajateenija koolitamiseni aastas.

Riiklik ajateenistus saab olema 12 kuud pikk, kuid sellest üks kuu on mõeldud puhkuseks.

04.07.2022

Läti vene koolid viiakse paari aastaga riigikeelele üle. Ent osa õpetajaid ei oska siiani läti keelt

President Egils Levitsilt küsiti kord, kuidas saab ta venekeelsetele kodanikele kinnitada, et Läti peab neid omainimesteks. „Olete omad siis, kui olete lõimunud,“ vastas Levits. 30 aastat tagaplaanil püsinud lõimumisküsimus on saanud nüüd Läti poliitikas aktuaalseks. 7. juunil otsustas Läti valitsus, et lätikeelsele haridusele minnakse üle varem plaanitud kuue õppeaasta asemel kahe aastaga. See tähendab, et 2025. aasta septembrist peab kogu haridussüsteem olema lätikeelne.

Läti riik on seni koosnenud kahest eri kogukonnast. Vene ja läti kogukonnal on erinevad infokanalid, erinevad traditsioonid ja seni ka erinev haridussüsteem, mis lubab põhikoolis anda 40% üldaineid vene keeles. Venemaa ja Ukraina sõda on senist olukorda fundamentaalselt muutnud ning valitsus on astunud kiireid ja radikaalseid samme.

Lõimumisprobleemil on ajaloolised omapärad: Läti on rahvusriik ja siin ei kehti universaalset ega väärtuspõhist n-ö Ameerika unistust, mida saaks eraldada rahvusteemast. Lätlased identifitseeruvad oma maaga ning nende võime venelaste identiteediprobleemidest aru saada ja nende vastu empaatiat tunda on vilets.

Ehkki enamik venekeelseid elanikke suhtub Läti riiki positiivselt või neutraalselt, võivad radikaalsemad hääled tekitada ahelreaktsiooni.

Kuna venelastel puudub Läti ajaloolises narratiivis loomulik koht, siis võib sageli kuulda nende sildistamist okupantideks ja muulasteks. Ehkki enamik venekeelseid elanikke suhtub Läti riiki positiivselt või neutraalselt, võivad radikaalsemad hääled tekitada ahelreaktsiooni, kus suhtumine karmistub mõlemas kogukonnas.

Seetõttu ei peagi osa Läti venekeelset kogukonda oma rahvusliku uhkuse aluseks mitte Lätis, vaid Venemaal toimuvat, järgides rahvusvahelise n-ö Vene Maailma narratiivi. Lätis on seni loodetud, et lääne väärtused panevad end postsovetlikus ühiskonnas maksma loomulikul teel. Kuid reaalsus seda ei kinnita, nagu näitab suhtumine Vene-Ukraina sõtta või 9. mai tähistamine.

Haridusministeeriumist öeldakse nüüd, et senine vähemuskeelse hariduse poliitika ei ole suutnud kõigis Läti kooliastmetes antavale haridusele võrdset kvaliteeti tagada. Kriitikud aga hoiatavad, et Läti haridussüsteem ega õpetajad ei ole nii radikaalseks üleminekuks valmis. Tõsi küll, sama argumenti võis kuulda ka 1990-ndate alguses ning uuesti siis, kui 2004. aastal otsustati vähemuskoolides kehtestada läti ja vene keeles antavate ainete 60 : 40 proportsioon.

Kuid senist olukorda need reformid murda ei aidanud, sest kontroll nende täitmise üle oli piiratud. Hariduse andmine jätkus peamiselt vene keeles ja kakskeelsuse põhimõtte järgimine olenes üldjoontes õpetajast endast.

Valitsus rõhutab, et reform ei ole mõeldud vähemuskultuuride hävitamiseks ja nende toetamiseks lubatakse eralda lisaraha. Uue õppekorralduse järgi peavad hakkama ka Ukraina pagulaste lapsed järgmisel aastal läti keeles õppima.

Reformi kiirusega on rahulolematu Läti õpetajate ametiühing, mis plaanib septembris alustada tähtajatut streiki. Ametiühingu sõnul on haridussektor alarahastatud, lisaks tuleb nüüd tegeleda lätikeelsele õppele ülemineku kiirendamisega. Haridusministeerium lubab järgmisel aastal suunata õpetajate täiendusharidusse 120 000 eurot ja aastatel 2024–2026 kokku 242 000 eurot lisaraha. Ametiühingu juhi Inga Vanaga sõnul on streigi vältimiseks vaja ka töökoormust vähendada, rahastamist muuta ja suuremaid palku võimaldada.

Limbaži

Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) - Liivikeelne nimi viitab soojale (lämmi, lämbe), mis võib olla ka negatiivses tähenduses (hingemattev), sõna nīn tähenduseks on 'linn'.

Elankkke ca 7000

1223. aastal ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel Lemsallu liivlaste endise põlenud puitlinnuse asemele peapiiskop Alberti käsul Lemsalu piiskopilinnus, millest kujunes Riia peapiiskopkonna liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi- ja vasallilinnust nii 

põhja (Salatsi piiskopilinnus, Ungurpilsi vasallilinnus), 

ida (Augstroze, Mujāni, Vainsalu, Rozbeķi, Suur- ja Väike-Roopa) 

kui ka lõuna (Nabe vasallilinnus, Krimulda, Turaida piiskopilinnus) pool.

 Lemsalut peetakse ka liivlaste Metsepole maakonna keskuseks.

Limbaži (saksa keeles Lemsal) sai linnaõigused aastal 1385, Limbaži kuulus Hansa Liitu. Keskajal oli Limbaži Limbaži kihelkonna keskus, ja uusajal keskuseks kihelkonnakirikuga Volmari kreisis Liivimaa kubermangus.

Limbaži all peeti 19. juuni – 20. juuni 1919 Eesti Vabadussõja Lemsalu ja Roopa lahing. Lahingus langenute auks avati 1. juulil 1923 mälestussammas (Limbaži Vabadussõja mälestussammas)

Linna läbis varem laiarööpmeline Tallinn–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliin. Limbažini liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal.

MONUMENT Kārlis Baumanis (ka Baumaņu Kārlis; 1835 Viļķene –1905 Limbaži) oli läti helilooja.

Ta lõi 1870. aastal laulu "Dievs, svētī Latviju", mis sai hiljem Läti riigihümniks.

Ta õppis Limbaži vallakoolis ja kuni 1856. aastani Cimze seminaris. Pärast seda pöördus ta Peterburi. Alates 1882. aastast elas ja töötas ta Limbažis.

Esimesel Läti laulupeol 1873. aastal esitati kolm tema kirjutatud laulu, nende seas ka "Dievs, svētī Latviju", milles sõna "Latvija" tuli küll asendada sõnaga "Baltija".

VANA TULETÕRJEDEPOO (torna iela 3) Tellistest hoone on ehitatud 19. saj teisel poolel historitsistlikus stiilis. Torni kõigil korrustel on säilinud järsud trepid. Võrdlemisi raske ronimine ja klaaspõrandad tugevdavad ekstreemseid emotsioone. Viienda korruse (poolkorruse) akendest avaneb vaade vanalinna keskosale. (tasuline, 0,5 eur)

KESKAEGNE LINNUS JA VAATETORN (Burtnieku 7)Lossi ehitustöid alustati 13. saj I poolel, 15.-16. saj asus selles Riia peapiiskopi residents. 1999. aastal alustati lossivaremete konserveerimistöid. Lossi väravatorni asemele ehitati vaatetorn.Lossivallide põhjapoolsest nõlvakust voolab välja allikas. Lossi keldrikorrusel on võimalik näha ainukest lossis säilinud ruumi. Puitkonstruktsioonidega on tähistatud Riia peapiiskopi endiste apartementide asukoht.

UUS LOSS / MUUSEUM (Burtnieku 7) Linnuse lõunapoolsele nõlvakule ehitati 19. saj algusaastatel elegantne hoone – Riia rae uus loss Limbažis ehk nn Loss-mõis. Kuuluvust Riiale tõendab ka hoone frontoonile kinnitatud Riia linna vapp. Hoone fassaadil on laialdaselt kasutatud klassitsismi stiili arsenali: sissepääsu asetus, nurgarustikad ja illusoorsed aknaääristused konsoolidega, lame kolmnurkne

frontoon ja profileeritud simss. Ühenduses stiili lemmik- (ka reglementeeritud) värvide - valge-kollane – vastumänguga, on sokli osa rustika kujundatud naiivselt – ülevärvitud halliks.
Maja fassaadi värv elas üle järgnevate sajandite maitsemuutused. Pärast mitmekordset toonide vahetumist muutus hoone sügavalt punakaspruuniks, mida ka kasutati näidisena fassaadi taastamisel.

GILDI TN Tekkis 14. saj. Hoonestatud 18. saj lõpus ja 19. saj. Sel tänaval asub maja, milles elas selgeltnägija Eižens Finks.

KRISTUSE ILMUMISE ÕIGEUSU kirik Kaunis kolmeosaline kirik on ehitatud 1900.–1903. a neobütsantsi stiilis. See asub Liivimaa-aegse kloostri kohal. Vidzeme suurim õigeusukirik väljaspool Riiat.

EVANGEELNE LUTERI KIRIK Kivikirik ehitati aastatel 1679–1680 ehitusmeister R. Bindenshu projekti järgi Riia rae raha eest. Hoone on mitmeid kordi põlenud. Kiriku interjööris on mitmesugustes stiilides kunstiteosed – kantselaltar, kantsel jm. Hooajal (mai–september) külastajatele avatud iga päev. Kiriku aias on Läti vabadusvõitlusele pühendatud mälestusmärk.

KATOLIKU KIRIK Ehitatud 1996. a (arh I. Jekale, D. Straubergs). Esimene pärast iseseisvuse taastamist Lätis ehitatud katoliku kirik.

TEATRIMAJA JA ÜHTSUSE PARK (VIENIBAS) Asub Rīgas ja Parka iela vahel. Avati 1892. a. Siin on olnud vabaõhulava ja toimunud teatrietendused. Pargis asuvad skulptor K. Baumanise poolt linnale kingitud skulptuurid. Ka asub siin Teatrimaja, kus tegutseb Auseklise-nimeline Limbaži rahvateater, Teatrimaja juures on kujur O. Šilova skulptuur „Suudlejad“

Hõbe

Oļegs Auzers sündis 1950. aastal Riias.
Loometegevusega alustas, kui oli kuueaastane. Tema esimene suurem teos loodi eelkoolieas ja see oli puust purjekas.
20-aastaselt asus ta õppima juveelivabrikus ehete valmistamist. Pärast paariaastast koolitust ja juveliiri diplomi omandamist töötas ta juveelipoes, kus õppis palju vanu käsitöökogemusi.


Seejärel asus ta õppima Moskva Tarbekunsti Instituuti. Samal ajal hakkas ta huvi tundma idamaise meditsiini ja filosoofia vastu. Tema enda väärtusskaala, mis kajastub tema töödes, sai palju mõjutusi teistest kutuuridest. Ei ole paremat õpetajat kui keskkond, kuna selles on kõike - värvide ja varjundite kombinatsioone, kompositsiooni ja proportsioone, usub O. Auzers.

1970. aasta mais lõi Oļegs Auzers Riia pioneeride majas esimese laste juveliiriklubi.
Töötades ehteettevõttes Daiļrade vanemkunstnikuna, moodustas ta disainerite rühma, kes suutis ühendada loomingulised ideed ja tootmise.

80ndatel oli ta ehtekunstistuudio Rotkalis juhataja. Samal ajal rajas ta 9 Mai kalanduskollektiivi teise kunstistuudio Auda.
1991. aastal asutas ta Auzersi juveeli kunstikolledži, kus õpetas omaenda kunstikontseptsiooni. Selle aja jooksul loodi palju monumentaalseid töid. 2001. aastal valminud 128 cm kõrgune 20 kg kaaluv puuviljakauss sai esimeseks tööks taastatud Mustpeade maja hõbedakollektsioonis.

Oļegs Auzersi teoseid hindas kõrgelt ka Läti endine president Vaira Vīķe Freiberga, kes tellis Auzersi tööd Lätit tema eesistumise ajal esindama.


Kunstniku panus kultuuri pole mitte ainult tema õpilased, vaid ka kingitused Mustpeade Majale, Riia Ajaloo Muuseumile, Limbaži muuseumile ja Šveitsi Rahvusmuuseumile Zürichis.

"Ehted on üks suurimaid kunstiväljendusi, kuna need hõlmavad joonistamist, maalimist, skulptuuri, kompositsiooni, keemiat, metallitöötlust ja paljusid muid oskusi ja mitmesuguseid teadmisi. Lehtrina ühendab see endasse  tehnilisi ja vaimseid teadmisi.
Igaüks saab nullist õppida, kuna igal meist on oma talent, kes ootab avastamist, ja selle väljatoomine on minu töö."

On suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Hoolimata sellest, et see on suurima elektrijuhtivusega metall, on kalli hinna tõttu siiski elektriseadmetes kasutusel odavam vask. Kõrgeima elektrijuhtivuse tõttu on hõbe väikseima takistusega metall.

Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega.

Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalsaadusena. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas

Hõbemündid (elektroni kujul) võeti kasutusele Lüüdias juba 700 eKr. Hiljem hõbe rafineeriti ning münte toodeti puhtast hõbedast. Paljud rahvad kasutasid seda oma rahasüsteemi baasväärtusena. Näiteks Suurbritannia naelsterling vihjab oma nimes ühele Toweri naelale hõbedale (sterling silver). Sanskriti, hispaania, prantsuse ja heebrea keeles tähendab sõna "hõbe" nii hõbedat kui ka raha. Küll aga liikusid paljud riigid hõbedastandardilt kullastandardile, sest 19. sajandil avastati Ameerikas väga suured hõbedavarud ning kardeti, et seetõttu hõbeda väärtus langeb tunduvalt. 20. sajand tõi endaga kaasa ka kullastandardist loobumise. Tõuke selleks andis Richard Nixon, kes aastal 1971 eemaldas USA dollarilt kullatagatise ning lasi kursi ujuvaks. Viimane kullastandardiga valuuta oli Šveitsi frank, mis loobus sellest aastal 2000

Ehte- ja lauahõbe valmistatakse tavaliselt hõbedasulamist, kus on 92,5% hõbedat ja 7,5% vaske. USAs ei tohi reklaamida materjali hõbedana, kui seal sees ei ole hõbeda osakaal vähemalt 90%. Tavaliselt märgitakse väärismetallidele proov kolmekohalise numbrina, mis väljendab väärismetalli sisaldust konkreetses esemes. Näiteks proov 925 tähistab, et hõbeda sisaldus on 92,5%

Hõbe pärsib bakterite ja seente levikut riietel, näiteks sokkidel, seega lisavad mõned riidetootjad seda oma riietele, et vähendada ebameeldivad aroome ning bakterite või seente infektsiooni. Hõbe kantakse lõngale õhukese nanoosakeste kihina ning sellest lõngast valmistatakse hiljem riie. Teadmata on see, kuivõrd hästi hõbeda nanoosakesed riides püsivad ja kas sellel on mingi mõju inimese tervisele. Samuti ei osata öelda, missugust mõju see keskkonnale tekitab

Hõbedat kasutatakse toiduvärvina. Euroopa Liidus on hõbeda kasutamine toitudes kiidetud heaks ning talle on omistatud E-aine kood E 174.^[12] Hõbedat kasutatakse peamiselt saiakeste, kookide, tortide ja muude magustoitude kaunistusena.

Hõbe avastati pärast kulda ja vaske umbes 5000 eKr. Esialgu tehti sellest ehteid ja teda kasutati vahetuskaubana. Kuna hõbedat looduses eriti puhtal kujul ei leidu, läks palju aega mööda, enne kui alustati maagi sulatamist ja sealt hõbeda kättesaamist. Üks tuntumaid iidseid kaevandusi asus Kreekas. Seda kaevandust kasutati aktiivselt aastatel 500–100 eKr. 

Ka Hispaania kaevandused olid suured hõbedaallikad. 16. sajandiks olid Hispaania konkistadoorid avastanud suured hõbedamaardlad Lõuna- ja Kesk-Ameerikast, tänapäeva Mehhiko, Boliivia ja Peruu aladel. Nende Uue Maailma kaevanduste tulemusena sai Lõuna- ja Kesk-Ameerikast suurim hõbedatootja maailmas.

 Et puhast hõbedat kätte saada, rakendati nn Mehhiko protsessi. Selle käigus hõbedamaak jahvatati ja seejärel segati soola, vasemaagi ja elavhõbedaga. Seda segu segasid loomad, kes olid seotud suure lihviposti külge ja käisid ringiratast ümber segukasti. Aegamööda muutus hõbe maagist puhtaks peeneks metalliks, see omakorda lahustus elavhõbedas. Aeg-ajalt elavhõbe eemaldati ja destilleeriti. Ühe ühiku hõbeda saamiseks kulus umbes kaks ühikut elavhõbedat. 

19. sajandi keskel avastati suur kogus hõbedat USAs Nevadas, see tegi USAst maailma suurima hõbedatootja kuni 20. sajandini, mil möödusid Mehhiko ja Peruu. 

21. sajandi alguseks on suurimateks hõbedatootjateks saanud Mehhiko, Hiina, Peruu, Austraalia ja Venemaa

1. The word ‘silver’ comes from the Anglo-Saxon word ‘seolfor’.

3. Ancient civilizations learned how to separate silver from lead around 3000BC.

4. Vanas Egiptuses oli hõbe kõrgemas hinnas kui kuld, väärtuslikum. 

5. Hõbedat on mainitud ka piiblis. 

7. Hõbeehted olid vanadel rahvaste uskumustes sageli nn eriliste võimetega - ravijõulised, hea õnne toojad, kurjuse eest kaitsjad.  

9. Keskajal oligi naela vääringuks nael hõbedat

10. Foiniiklased hoidsid vett, veini ja äädikat hõbepudelites, et vältida vedelike saastumist bakteritega.

11. Alkeemikud nimetasid hõbedat nimega lunar, kuna seda seostati kuu, mere ja erinevate Kuujumalannadega.

12. Kreeka jumalanna Artemis sõitis läbi taeva hõbedase vankri, tulistades hõbedase vibuga maa peale hõbedaseid kuukiiri.

13. Hõbe on kõige peegeldavam element, peegeldades 95% nähtava valguse spektrist. See ei toimi aga, kui te tahate peegeldust saada ultraviolettkiirguses - siis on ta sama hea peegeldaja kui mistahes kivi. 

15. Hõbedajodiidi on kasutatud selleks, et panna pilved sadama ja saada niimoodi orkaane kontrolli alla. 

16. Hõbe on hapnikus ja vees stabiilne, kuid tuhmub kokkupuutel osooni, vesiniksulfiidi või väävlit sisaldava õhuga, reageerides väävliühenditega, mis põhjustavad musta väävli kihi.

17. Lisaks kullale on hõbe kõige elastsem (tempermalmist) metall. Untsist hõbedast (28 grammi) võib teha traadi, mis on 8000 jalga (2500 m)  pikk.

22. In India food was sometimes decorated with a thin layer of silver, known as ‘varak’.

23. Hõbedalt on endale nime saanud Argentiina - kui hispaanlastest vallutajad sinna maabusid, kinkisid põliselanikud neile hõbeesemeid.

25. Hõbe on parim elektrijuht; kõiki teisi elemente mõõdetakse tema suhtes. Hõbeda elektrijuhtivus (ainukesena) on 100%, järgmiseks lähimaks elemendiks on vask 97%-ga.

28. Hübeda sulamispunkt on  961.78 C aja keemispunkt  2162 C.

29. Silver is used as a food additive or colouring, and has the E number E174.

32. Silver is not toxic to humans! In fact, it actually kills some bacteria; but that doesn’t mean you should try eating any.

33. Hõbeühendid võivad imenduda vereringesüsteemi ja  hõbe võib ladestuda erinevatesse kehakudedesse. Argyria on nahahaigus, mis ilmneb hõbeda imendumisel kehakudedesse ning mida iseloomustab naha hall pigmentatsioon ja hall limaskest.

35. Bakterid ei suuda hõbeda suhtes resistentsust arendada nagu antibiootikumide korral.

36. Hõbedaühendeid kasutati nakkuse leviku tõkestamiseks sõjatsoonides Esimese maailmasõja ajal.

37. Hõbedat kasutatakse mõnikord - tavaliselt alternatiivmeditsiinis - külmetushaiguste ja gripiviiruste, samuti siinuse- ja kopsupõletike raviks.

39. Hambaplommid

40. Kuni 1965. aastani sisaldasid USA-s vermitud mündid 90% hõbedat. Aastatel 1965–1969 langes see 40% -ni. Tänapäeval on hõbeda tarbimine tootmist ületanud, seega kasutatakse vähem väärismetalle.

48. There is no word in the English language that rhymes with silver. Seriously, try it!

49. On the periodic table the chemical symbol for silver is Ag, which comes from the latin word for silver, ‘argentum’. This in turn comes from the sanksrit word ‘argunas’, which means ‘shining’.

50. The words for ‘silver’ and ‘money’ are the same in fourteen languages.

51. The Anglo-Saxon word ‘seolfor’ (see above) is derived from the Germanic ‘silabar’.

52. Silver has been commonly known as ‘the poor man’s gold’ throughout history.

53. Sõna "sterling" tähistab normannide poolt kasutusele võetud hõbedast penne, mis olid kaunistatud tähtedega; nende sõna sterre muutus stärniks, mis seejärel muutus sterlingiks.

55. Britannia silver is an alloy of 95.8% silver and 4.2% copper, also used for jewelry and silverware. Mexican silver is 95% silver and 5% copper.

57. Alpaka hõbe pole tegelikult üldse hõbe, vaid mitteväärismetallide sulam, mille omadused sarnanevad roostevaba terasega.

58. Ehte valmistamiseks lisatakse hõbedale muid metalle, nii et hõbe oleks vastupidavam ja kauem vastu.

61. Jää sulatamiseks mõeldud auto tagaakna jooned on valmistatud hõbedast.

64. Silver is used in solar panels, electrical circuits and contacts, batteries for medical devices like pacemakers and hearing aids, and for space travel.

66. Ühe hõbedatera saab pressida leheks, mis on 150 korda õhem kui keskmine paberileht.

68. Silver is harder than gold, but softer than copper.

69. Silver has had more patents issued with its use than all other metals combined.

72. Kui te kunagi libahundiga kokku puutute, on hõbe väidetavalt ainus viis selle võitmiseks.

74. The expression ‘born with a silver spoon in their mouth’ actually refers to health rather than wealth, as children fed with silver spoons were believed to be healthier.

https://www.youtube.com/watch?v=Qa35E8MY_fA

Sõna "hõbe" on pärit varasest läänemeresoome-saami tüvevarast - vähemalt 3000 aasta kauguselt, nagu ka nt ilves, jätka-, küll, ligi, nina, org, vihm.

• 13. I 1404 võttis Inglise parlament vastu "Paljundajate seaduse", mis keelas alkemistidel kasutada oma teadmisi, et teha kulda ja hõbedat.

Kuningas Henry IV pelgas, et mõni türann võib suure hulga sellise kulla abil riigi üle lüüa. Alkeemias valitses veendumus, et müütilise aine, nn tarkade (ka filosoofide ehk filosoofilise) kivi abil saab muundada odavaid metalle kullaks ja/või luua eliksiiri, mis ravib kõiki haigusi ja muudab inimese surematuks. Seadus kehtis aastani 1689.

• 24. I 2013 müüdi New Yorgis oksjonil maailma kõige kallim münt.

Haruldaste müntide firma Legend Numismatics ostis 1794. aastal löödud hõbedollari, nn Liberty dollari ehk Vabaduse dollari 10 016 875 dollari (7,7 mln €) eest.

Esiküljel kujutatud Vabaduse pika soengu järgi ka "Lehvivate juustega hõbedollari" nime kandvad mündid olid USA esimesed. Neid löödi aastatel 1794 ja 1795, kõige esimesed 15. X 1794.

Hõbe hävitab mikroobe, ent paljudest teooriatest hoolimata ei ole selle nähtuse toimemehhanism lõpuni selge.

Linnuriigis on toredaid hõbekodanikke, näiteks hõbeleevike, hõbe-peoleo, hõbepütt, hõbe-kuldnokk, hõbe-piilpart, koldjalg-hõbekajakas, hõbe-keisertuvi, hõbepõsk-kiiverlind, hõberind-vihmakägu, öö-hõbehaugas, hõbe-lainokk, hõbelaup-paradiisilind jt.

Taimeriigis on toredaid hõbekodanikke, näiteks hurmav hõbepael, hõbedane küüsnelk, hõbedane oganupp, hõbe-huuljalg, hõbe-kurereha, hõbe-mätashari, hõbe-päevalill, hõbeseemneline kõrvits, käohõbe, sale hõbekakar, seltsiv hõbeliilia, tulemäe-hõbemõõk jpt.